Kallas «Esimeses stuudios»: küsimus puudutab inimeste eraelu, sellel pole mingit mõtet (11)
16. detsember 2020, 23:53
/nginx/o/2020/12/16/13533265t1h5799.jpg)
«Esimese stuudio» aasta viimases poliitikadebatis väitlesid parlamendierakondade esimehed Kaja Kallas (Reformierakond), Indrek Saar (SDE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Martin Helme (EKRE) ning Jüri Ratas (Keskerakond).
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas eile saata abielureferendumi eelnõu parlamendi suurde saali teisele lugemisele 11. jaanuariks. Kaja Kallase sõnul ei ole Reformierakonnal rahvahääletuse vastu midagi, küll aga ei puuduta küsimus tema hinnangul riigi elu, vaid hoopis inimeste eraelu.
«On inimesed, kes ei ole abielus ja inimesed, kes on abielus. 36,5 protsenti inimestest on abielus rahvaloenduse seisuga. 15,6 protsenti vabaabielus. Küsimuse küsimisel ei ole mingit mõtet,» ütles Kallas, millega Martin Helme ei nõustunud.
«Meil on terve rida mõtteid, mida võiks küsida rahvalt, millel oleks mingit sisu. Teie jutt mingist demokraatiast ja lämmatamisest, no kuulge - teie poolt tuleb selline jutt, lubage naerda. Muudatusettepanekute tähtaeg on 30. detsember. Ometi eile valitsuskoalitsiooni kõige tähtsam eelnõu mis neil on, on rahvahääletuse eelnõu,» nentis Kallas.
Ka sotsiaaldemokraadid on Reformierakonnaga ühel nõul ja loodavad, et eelnõu teist lugemist ei tule. «Anname parima, et ära hoida abielureferendum. Nagu nad näitasid, siis seda nädalat oli kindlasti vaja alustada abielureferendumiga selle asemel, et arutada tervishoiu kriisi. Peaminister sujuvalt jõudis alles järgmine päev riigikogu ette,» ütles Indrek Saar.
Jüri Ratase sõnul täidab Keskerakond koalitsioonilepet. «Kui rääkida rahva käest küsimisest, siis ma mäletan esimest riigikogu koosseisu, kui mul oli au kuuluda aastast 2007, juba siis Keskerakond nägi ette, et meil peaks olema rahvaalgatuse võimalus. See on olnud Keskerakonna seisukoht rohkem kui 20 aastat,» rääkis Ratas.
«Kui 2014 me ei oleks riigikogus hakanud menetlema kooseluseadust ja kui Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja mitmed teised parlamendi liikmed oleks tulnud kaasa Isamaa ettepanekuga muuta põhiseadust parlamentaalse menetluse kaudu, et abielu mõiste oleks defineeritud ja parema kaitse saanud, siis me ei oleks täna rahvahääletuse teema juures,» selgitas Helir-Valdor Seeder.
«Mul on üks küsimus Helir-Valdor Seederile. Mis sinu abielus läheb halvemaks või paremaks sellest, et inimesed, kes niikuinii elavad koos, saavad oma kooselu registreerida. Mis sinul muutub, mis sinult ära võetakse, kui inimesed armastavad teineteist ja elavad koos?» küsis Kallas lisades, et põhiseaduse loojad on olnud ettenägelikud, jättes sätestamata, milline on õige perekond. «Teie tahate öelda, et õige perekond on see, kus on mees ja naine ja nad on omavahel seaduslikus abielus.»
«Seeder ei aja parlamendis isiklikku asja ja minu ego ei ole nii suur, et ma ajan oma isiklikku asja. Parlamendi ees, kui seda arutati, ma väga hästi tõin kõnes välja, et me ei räägi ainult abielust antud juhul, vaid sellele järgneb terve ahel, mis puudutab abieluvõrdsust,» kinnitas Seeder.
«See puudutab ka lapsendamise küsimusi, see puudutab sündidega manipuleerimist hiljem. Täpselt nii. Kaks samasoolist ei saa iialgi last. See on küsimus vanemlusest, see on küsimus psühholoogilisest survest ja paljudest muudest teguritest,» ütles Seeder lisades, et kui on kaks samasoolist naisterahvast, kes soovivad omale perre lapsendada, siis tuleb lahendada ka isa küsimus.
Saare sõnul joonistas Seeder oma väljaütlemisega selge pildi: «Kõik need inimesed, kes on täna abielus, nüüdsest teadke, et teie abielu on Helir-Valdor Seederi asi.» Ratas seevastu sõnas, et tema sai Seederi sõnavõtust teistmoodi aru.
«Kui me võtame selle rahvahääletuse, selle küsimuse ja seletuskirja, seal on väga selgelt kirjas: «Kas abielu peaks olema Eestis mehe ja naise vahel?» Ma olen sellega täiesti nõus, et on erinevaid mudeleid, kuidas inimesed oma pere loovad. Olen täielikult päri, et me ei saa minna ettekirjutama, kes kellega elab, armastab ja on õnnelik,» kinnitas peaminister Ratas.