Lutsar: kui immuunsus kaobki, saab vaktsiini alati uuesti manustada

Irja Lutsar Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Teadusnõukoja juht ja Tartu ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar loetles üles põhjused, miks Covid-19 vastane vaktsineerimine tundub talle õige valik. 

Lutsar toob välja, et AZ/Oxfordi, Moderna ja Pfizer/BioNtech vaktsiinid on kliinilistes uuringutes näidanud, et on väga tõhusad raske koroonaviiruse vältimisel. «Tõsi, raskeid juhte kliinilistes uuringutes väga palju ei olnud. Raskest haigusest on ennekõike ohustatud eakamad inimesed,» selgitas Lutsar, lisades, et kuna ta pole enam väga noor, siis sellest vaktsiinist on abi just talle. 

Professor nendib, et kõikidel vaktsiinidel on kõrvalnähud, kuid need on talutavad ja mööduvad kahe-kolme päevaga. «Millel pole mõju, sellel pole ka kõrvalmõju. Praeguseks on maailmas vaktsineeritud alla kahe miljoni inimese, mistõttu oleks pidanud välja tulema ka harvem esinevad kõrvalnähud,» põhjendas Lutsar. Ta täiendas, et rasketest kõrvalmõjudest pole teatatud. «Peale selle on vaktsiinid eakamatel paremini talutavad kui noortel, aga erinevused on tõesti mitteolulised,» lisas ta. 

Lutsar kinnitas, et laseb kindlasti endale ka teise doosi koroonavaktsiini süstida. Professor tõdes, et immuunsus tekib küll juba pärast esimest doosi, kuid ühest korrast võib antikehade kontsentratsioon madalaks jääda. «Seega teen kindlasti ka teise doosi, et olla kindel, et vaktsiini järgselt kujuneb piisav ja püsiv kaitse,» põhjendas ta. 

Lutsari sõnul vabastaks vaktsiin teda edasistest eneseisolatsioonidest ja/või karantiinidest. Tema sõnul on juba praegu piisavalt andmeid, et koroonaviiruse läbipõdemise järgselt kestab kaitse 8-9 kuud, ehk isegi kauem. «Kuna kahe vaktsiinidoosi järgselt on antikehade kontsentratsioon isegi kõrgem, kui loomuliku infektsiooni järgselt, siis miks ei peaks vaktsiinijärgne kaitse samuti 8-9 kuud kestma,» selgitas Lutsar.

Ometi toonitas Lutsar, et kliinilistes uuringutes osalejad on osalenud maksimaalselt viis kuud. «Kui vaktsiinijärgne immuunsus kaobki, siis vaktsiini saab alati uuesti manustada. Viimane pole aga nii kerge loomuliku haigusega,» märkis Lutsar. Tema sõnul võiks ka vaktsiin lubada inimestel vabalt reisimist. 

Milline vaktsiin on parim? «Praegu tundub, et vähemalt kolmel esimesena turule tuleval vaktsiinil suurt vahet pole,» leiab Lutsar. Ta ise on otsustanud, et vaktsineerib ennast selle vaktsiiniga, mis siis on olemas ja kui järjekord temani jõuab. «Ehk tulevikus on targem hoopis erineva toimeliste vaktsiinide kombineerimine,» pakkus Lutsar välja. 

«Lõpuks vaktsineerin ennast sellepärast, et kaitsta neid, kes millegipärast ennast vaktsineerida ei saa – inimesed, kellel on raske allergia, kelle immuunsüsteem on liiga nõrk kas haigusest või ravist või mõlemast, lapsed, kellele vaktsiiniannused veel teada pole, rasedad ja vaktsiinivastased, kellele vaktsineerimine käib nende põhimõtete vastu,» kirjutas Irja Lutsar. 

Eile tulid esimesed COVID-19 vastased vaktsiinid Eestisse. igal ühel käivad peas läbi mõtted kas vaktsineerida või...

Posted by Irja Lutsar on Esmaspäev, 28. detsember 2020