Koroonaviirus, USA ja Iraan: loetumad välisuudised 2020. aastal
29. detsember 2020, 14:24
/nginx/o/2020/12/29/13552195t1h620e.jpg)
2020. aasta välisuudiste loetumate lugude edetabelis on teistest kaugel ees koroonapandeemia välisblogid ja USA presidendivalimised. Palju huvi äratas ka Iraani ja USA vastasseis jaanuaris, mille käigus lasti alla Ukraina reisilennuk ja hukkus 176 tsiviilisikut. Edetabelist leiab ka üllatusi.
1. VÄLISMAA KOROONABLOGI
Pealkirja vaadates ei pruugigi aru saada, miks just need uudised troonivad välisuudiste edetabeli tipus. Seda ülekaalukalt: kahe peale kokku võtsid lood peaaegu poole kõigist välisuudiste klikkidest. Tegemist on kevadise koroonakriisi ajal loodud välisblogidega, mis hoidsid jooksvalt Euroopas ja mujal maailmas toimuval silma peal. Kaks, sest erakordse huvi tõttu «sai internetis ruum otsa».
Koroonapandeemia kõrval oli aasta märgilisemaks sündmuseks Joe Bideni ja Donald Trumpi vastasseis USA presidendivalimistel. Välistoimetus lõi päeviku valimiste kajastamiseks juba septembris, et üksipulgi lahti harutada USA poliitika sasipundart.
Iraani rahvuskaardi juhi Qassem Soleimani tapmise järel hoidis kogu maailm hinge kinni, kas Iraan ja USA eskaleerivad kokkupõrke suure sõjani. Karmi kättemaksu lubanud Iraan andis vastulöögi kahe USA sõjabaasi vastu Iraagis, rünnakutes viga keegi ei saanud.
Telekanalile Discovery Estonia katastroofist dokumentaalfilmi tootnud meeskond leidis sukeldumisel vraki juurde laeva kerest nelja meetri suuruse augu, mida varem varjas osaliselt merepõhi. Pole teada, mis põhjusel auk on tekkinud.
Tiina Kaukvere süüvis ülevaates Hiina ülikarmidesse tõrjemeetmetesse, mille abil saadi pandeemia kontrolli alla juba märtsiks. «Läänemaailmas tähendab karantiin inimese enda vastutust, kuid Hiina astus oma võitluses kaugelt üle lääne taluvuspiiride,» võttis autor kokku, miks Hiina oli Euroopast või Ameerikast nii palju edukam.
Kui uut koroonaviirust kontrolli alla ei saada, võib sellega kokku puutuda kuni kaks kolmandikku maailma elanikest, hoiatas Hongkongi juhtiv epidemioloog veebruari algul.
8. jaanuari hommikul kukkus mõni minut pärast õhkutõusu Iraani pealinnast Teheranist alla Ukraina reisilennuk. Õnnetuses hukkusid kõik 176 pardal viibinut. Esialgu eitas Iraani valitsus enda osalust, ent kolm päeva hiljem tunnistati süü üles. President Hassan Rouhani nimetas juhtunut kahetsusväärseks inimlikuks eksimuseks, mis tõi kaasa andestamatu vea.
Prantsusmaal on avastatud rohkem kui kümnel lapsel südame piirkonna põletik, mida seostatakse uue koroonaviirusega. Prantsusmaa tervishoiuminister Olivier Véran ütles, et neil pole piisavalt tõendeid kinnitamaks seost koroonaviirusega, aga asjasse suhtutakse väga tõsiselt.
Mõni päev pärast eriolukorra algust Eestis oli naaberriikides Covid-19 juhtumeid kinnitatud kõige rohkem Rootsis, kus nakatunute arv on üle tuhande. Lätis ja Leedus on seni olukord võrdlemisi rahulik. Soome teatas eriolukorra väljakuulutamisest.
Saksamaa prokurör ütles Briti ajalehele The Times, et 2007. aastal Portugali puhkusepiirkonnast röövitud Madeleine McCann tapeti ilmselt veidi aega pärast röövimist. 3-aastane Madeleine McCann jäi Portugalis teadmata kadunuks 3. mail 2007. Selle aasta juunis teatas politsei, et uue kahtlusalusena on tuvastatud 43-aastane mees, kes kannab Saksamaal vanglakaristust.
Ameerika Ühendriikide koroonaviiruse pandeemia epitsentris New Yorgis töötanud arst Lorna M. Breen võttis endalt 26. aprillil elu, teatas New York Times. Arsti isa rääkis et tema erakorralise meditsiini osakonnas töötav tütar oli talle korduvalt kirjeldanud kohutavaid stseene haiglast, kus raviti koroonaviirusesse nakatunud patsiente. «Ta oli tõesti eesliinil kaevikus,» kirjeldas isa. «Veenduge, et teda kiidetaks kui kangelast, sest seda ta oli.»
Juba enne Iraani valitsuse ülestunnistust heitsid neile Ukraina lennuki allatulistamist ette luureandmetele tuginevad lääneriikide juhid. Kaks päeva peale lennuki allakukkumist teatasid mitmed uudisteportaalid, et lennukiosad on õnnetuspaigast ebatavaliselt vara ära koristatud.
Nobeli preemia laureaat Stanfordi ülikooli biofüüsik Michael Levitt prognoosis märtsis uue koroonaviiruse kohta kogutud andmetele tuginedes, et pandeemia saab läbi varem, kui on seni arvatud.
Iraan teatas 11. jaanuaril, et Ukraina reisilennuki tulistasid alla nemad. President Hassan Rouhani sõnul tuvastas sõjaväe uurimine, et Boeing 737 allakukkumise taga olid inimeksimuse tõttu lennuki pihta tulistatud raketid
Itaalia leinas kevadel tuhandeid viiruseohvreid ja seisis silmitsi majanduskriisiga. Samal ajal ootas maffia võimalust tuhast tõusta ja kõige enam kannatavaid inimesi mässule õhutades riigi lõunaosa kui püssirohutünni plahvatama panna. Olgu selleks kurikuulus Cosa Nostra Sitsiilias, ülivõimukas 'Ndrangheta Calabrias või Camorra Napolis – valitsuse sõnul on nad kõik pandeemia esialgsest laastavast mõjust kiirelt taastunud ja end uuesti jalule seadmas.
Liibanoni pealinnas Beirutis kärgatas 4. augustil kaks võimsat plahvatust, mis purustasid lähedalasuvate hoonete aknad ja saatsid taevasse suitsusamba. Liibanoni peaminister Hassan Diab ütles, et plahvatas 2750 tonni ammooniumnitraati, mida hoiti kuus aastat laos ilma turvameetmeid rakendamata.
Kakskümmend minutit enne seda, kui Iraani pealinna Teherani lennuväljalt tõusis õhku Kiievisse suunduma pidanud lennuk, helistas lennuki pardal olnud Sheyda Shadkhoo oma abikaasale. Ta palus mehel endale rahustuseks öelda, et reis läheb kenasti. Paraku kukkus lennuk vaid mõni minut pärast õhkutõusmist alla ja pardal viibinud 176 inimest hukkusid.
Ameerika Ühendriikides suri 58 aasta vanusena kurikuulus õpetaja Mary Kay Letourneau, kes mõisteti 1990. aastatel süüdi õpilase vägistamises. Aastakümneid tagasi kihasid tabloidlehed Letourneau armusuhtest noorukese õpilasega, millest sündis kaks last enne, kui poiss sai 15-aastaseks.
Venemaa Dagestani piirkonna kohalikud võimud nimetasid mais sealset koroonaviiruse levikut katastroofiliseks. Piirkonna tervishoiusüsteem kukkus kokku ning lõpuks paluti abi Kremlilt. Kohalikud meditsiinitöötajad hakkasid sotsiaalmeediasse postitama meeleheitlikke abipalveid.
Euroopa koroonaviirusest kõige rängemini tabatud riigid hakkasid aprilli alguses nägema esimesi arglikke lootustandvaid märke. «Kõver on alustanud laskumist ja surmade arv on hakanud langema,» ütles Itaalia terviseameti juht Silvio Brusaferro, kes prognoosis, et märtsis kehtestatud karme liikumispiiranguid saab hakata järk-järgult leevendama.