Kogukondade ühendus: metsaraie ei peaks sõltuma ministri soovitustest (4)
5. jaanuar 2021, 13:22
Nii Ohtu kui ka Kose valla loodusselts leiavad, et kuigi kohalike metsade raied saadi pärast keskkonnaministri sekkumist pidama, ei peaks raieload sõltuma ministri suulistest ettepanekutest RMKle. Põhjus ei seisne ainult selles, et ministri pädevuses pole metsateatiste tühistamine ega peatamine, vaid tuure koguv metsavaidlus segab ministeeriumi ja kogu ülejäänud valdkonna tööd.
«Kuna vaidlused riigimetsa majandamise üle on hakanud mõjutama nii ministeeriumi kui kogu valdkonna toimimist, tegin valdkonna eest vastutava ministrina RMK-le suuliselt ettepaneku raied peatada, kuni leitakse osapooli rahuldav kompromiss,» vastas keskkonnaminister Rain Epler detsembri lõpus kogukondade ühenduste kriitikale.
«RMK juhtkond otsustas ettepanekuga nõustuda. See oli nende otsus. Ministrina ei ole mul õigust sekkuda RMK majandustegevusse, kuna see on seadusega RMK pädevuses,» ütles Epler.
Kogukondade ühendus nõudis kõigi metsateatiste tühistamist, mis olid antud Ohtu küla keskosa kohta ja mille alusel toona juba eeltöid tehti. Ühendus nõudis veel mitme metsateatise tühistamist, kuni kaasamiskoosolekud on korrektselt läbi viidud ja kogukonnaga kokkuleppele jõutud.
Minister valmis kõiki ära kuulama
Keskkonnaministeeriumile 10. detsembril saadetud metsateatiste tühistamisnõudes oli toodud ka väljavõte Epleri sõnavõtust riigikogus, kus ta 7. detsembril rääkis muu hulgas RMK kaasamiskoosolekute korraldamisest.
«Minu teada on see nii-öelda kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsade kaasamise pool üles ehitatud selliselt, et RMK väga tähelepanelikult jälgib seda, kus need kõrgendatud avaliku huviga metsad on,» rääkis Epler riigikogu ees.
«See nimekiri on kogu aeg muutuv, sellepärast et RMKs on kokku lepitud, kui kuskilt tuleb signaal, et mõne metsatuka osas on kõrgendatud avalik huvi, siis see läheb nii-öelda tööplaani. Ma praegu küll ei julge nõustuda sellega, et kõigi nende alade osas peaks olema mingiks konkreetseks kuupäevaks läbirääkimised peetud ja kokkulepped sõlmitud,» ütles Epler ja lisas, et pigem on tegemist täieneva nimekirjaga, kus kuupäevi vastavalt alade lisandumisele täiendataks.
«Mina olen seda meelt, et kaasamine peabki toimuma ja kui kuskil inimesed ütlevad, et neist on üle sõidetud, siis kogu seda infot ootan ma hea meelega konkreetsete kaasuste kohta,» ütles Epler.
Anu Aug, kes on Ohtu kogukonna liige ja vähemalt saja kogukonnaliikme volitatud esindaja, kirjutas Eplerile, et keskkonnaministeerium ministri isikus ei ole teadlik ühestki RMK-poolsest kogukonna «ülesõitmisest», sõltumata ministri varasemast ametikohast RMK nõukogus.
Kogukondade esindaja: «ülesõitmine» käib edasi
Aug järeldas, et RMK töötajad nii-öelda toimetavad omapäi ja seda juhtkonna vaikival nõusolekul. «Nendest juhtumitest on palju nii ajakirjanduses kui ka RMK nõukogusse saadetud kirjades juttu olnud ja need ei ole pelgalt ühe-kahe kogukonna juhtumid. Samalaadsed «ülesõitmised» toimuvad ka täna ja tõenäoliselt ka homme kogu Eestis,» ütles Aug.
Ta lisas, et kaasamiskoosolekute sildi all toimuvad hoopis teavituskoosolekud, kus RMK seab lihtsalt kogukonna fakti ette, et metsateatised on ammu võetud ja kogukonnal ei ole mingit sõnaõigust RMK spetsialistidele vastu vaielda või kuidagi olukorda muuta.
Epleri teada on Ohtu metsas majandustegevus seisma pandud üle aasta tagasi ning tehtud uuringuid ja analüüse ning raieplaanide muudatusi. «Minu info ja teie kirjeldus olukorrast on üsna erinevad. Olen tänulik, kui kirjeldate veidi põhjalikumalt, mida saanuks RMK paremini teha ja miks teie arvates ei ole RMK käitunud kaasavalt,» kostis Epler.
Ühtlasi uuris ta, kas kogukonnas on arutatud, kuidas riik Ohtu metsa küsimuse ja kõrgendatud avaliku huviga metsade küsimuse laiemalt võiks lahendada ning kas ja millise vastutuse on kogukond valmis võtma.
Ohtu ja Kose valla loodusselts saatsid keskkonnaministeeriumile juba 27. novembril selgitustaotluse saamaks teada, millise reglemendi alusel RMK kaasamiskoosolekuid peab. Epleri kinnitusel palus ministeerium omakorda RMK-l sellele vastata, kuid vastus jäi tulemata.
«Teie nõudmiste kohta pean oluliseks märkida, et keskkonnaministri pädevuses ei ole metsateatiste tühistamine või peatamine,» toonitas Epler enda kirjas Keskkonnateabe ühenduse sihtasutusele.
Vaidlustamiseks ei jää aega ega võimalust
Kogukondade etteheited riigile aga ei piirdu pelgalt metsateatistega. Väidetavalt koostab riik ainult lageraieliselt planeeritud raiekavu ja teavitab kogukonda üsnagi viimasel minutil, et korraldatakse kaasamiskoosolek. Ühenduste kinnitusel on metsateatise võimalik 30-päevane vaidlustamisaeg koosoleku toimumisajaks reeglina läbi saanud.
Näitena tõid kirja autorid Ohtus asuvat Pihu metsa puudutava kaasamiskoosoleku, mis oli kavandatud pea kaks kuud hilisemaks hetkest, mil metsateatised võeti. Samamoodi käitus riik ka Kose vallas. Kaasamiskoosoleku toimumisest Ohtus teavitas metsaülem rahvast korrektselt, küll aga ei olnud RMK nõus kaasamiskoosoleku algusaega nihutama hilisemaks kui kell 15. Kuna suur osa inimesi käib tööl, siis peab osavõtuks tööandjalt vähemalt pool päeva vabaks küsima.
Samuti vastas metsaülem eitavalt kaasamiskoosoleku edasilükkamise põhjendusele koroonapandeemia kõrgajal. Seetõttu toimus kaasamiskoosolek olukorras, kus kohale sai tulla ainult viis kogukonnaliiget. Seega osales kogukonna ligi 160 elanikust kaasamiskoosolekul veidi rohkem kui kolm protsenti.
Metsaülem Andrus Kevvai kirjutas Kose valla loodusseltsi esindajale saadetud e-kirjas: «Koosolekust on kutsutud osalema ainult kogukonna esindajad (kuni kolm inimest) ja seetõttu tuleb teil tagada, et rohkem kohalikke kohale ei tule. Me ei saa nõustuda suurema arvu inimeste kogunemisega. See ei ole praeguse Covid-19 viiruse leviku olukorras sugugi mõistlik. Päevakorras on RMK koostatud «Kose aleviku ümbruse riigimetsade majandamise kava aastataks 2020–2030» läbiarutamine ja vastavalt vajadusele/võimalustele muudatuste tegemine.»
Kodanikuühendused nentisid, et ilmselgelt järeldus ühene käitumine, et KAH-aladel kogukonna kaasamine, vähemalt järgnevaks kümneks aastaks raie planeerimiseks, vajab RMK jaoks formaalse ning näiliku toimingu täitmiseks käputäit isikuid.
«Ohtu juhtumi puhul peab ära märkima ka asjaolu, et eelmine kaasamiskoosolek toimus möödunud aastal 24. oktoobril ja selle tulemusena andis RMK aastase moratooriumi enda raiekavadele, kuna kogukond soovis tellida Pihu metsa alale eksperthinnangud,» seisis kirjas.
Kaasamiskoosolek kui formaalsus
Kogukond leidis ja leiab jätkuvalt, et keset küla asuvas pisikeses metsatukas peaks rakendama püsimetsandusele omaseid majandamisvõtteid ja välistama lageraied. Koos spetsialistidega Tallinna ja Tartu ülikoolist, muinsuskaitseametist ning metsakorralduse büroost tegelesid elanikud oma vabast ajast, oma kulu ja kirjadega aasta jooksul eksperthinnangute ettevalmistamisega ja koostamisega.
Kui 25. novembri kaasamiskoosolekul pakett ekspertarvamusi RMK esindajatele üle anti, nimetas RMK varumisjuht Sven Soomets analüüsi «niinimetatud ekspertarvamusteks» ja deklareeris, et RMK ei pea nendega arvestama. Kuigi kaasamiskoosolek jäi toona nii kogukonnal kui ka kohalikul omavalitsusel allkirjastamata, alustas RMK siiski ettevalmistustöödega ja hakkas alusmetsa puhastama.
Ohtu ja Kose kogukonna esindajad on korduvalt küsinud RMK esindajailt, millise seaduse või määruse alusel väidab RMK, et ainsa võimaliku raieviisina lasub neil kohustus majandada metsi ainult lageraietega.
«Vastuseks saadakse, et selleks kohustab metsamehe südametunnistus, vastutus tulevaste põlvede ees, ja et RMK peab tagama, et me kõik saaks jätkuvalt istuda puidust tabureti peal,» seisab tekstis, mille kogukonnad ministeeriumile saatsid. «Samuti väidavad metsaülemad, et ilma lageraiumiseta kukuvad metsad pikali ja mädanevad ära. Ühtegi seadusest tulenevat viidet nende väidete põhistamiseks RMK metsaülemad aga anda ei suuda juba mitme aasta vältel.» Samas on keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna ametnikud väitnud, et RMK ei pea üldse raiuma ühes või teises piirkonnas, kui kogukond selle vastu on, märkisid kirja saatjad.
Kirja autorid nendivad, et tegelikult peaks oma elukeskkonnast huvitatud elanikud pidevalt koduümbruse metsadel silma peal hoidma, et olla kursis sellega, kas keskkonnaamet on piirkonna metsaeraldistele metsateatised väljastanud, ja ka sellega, millal RMK nende teatiste alusel raietöödega pihta kavatseb hakata, sest muidu võib juhtuda, et ühel ilusal hommikul pannakse aia taga harvester käima ja mets kukub raginal.