/nginx/o/2020/11/19/13486398t1h1164.jpg)
Sotsiaalminister Tanel Kiige (Keskerakond) sõnul on viimaste andmete põhjal koroonaviiruse levik Eestis stabiliseerumas. Samas rõhutas ta, et statistika võib olla ka petlik ning ära tuleks oodata lähipäevade näitajad ja Tartu ülikooli seireuuringu uus etapp.
«Nakatumisnäitaja ei ole nii kõrge nagu mõnel varasemal nädalal, aga kõikumisi võib veel tulla lähipäevadel ja -nädalatel. Saame mõnevõrra parema ülevaate Tartu ülikooli järgmisest juhuvalimiga tehtud seireuuringust (7.-14. jaanuar), mis annab teaduslikuma pildi viiruse levikust Eestis. Selle põhjal saame hinnata, kas stabiliseerumistrend on reaalne või on meil tegelikult varjatud levik, mida me ei ole jõudnud testimisega tuvastada,» tõdes Kiik Kuku raadiole antud intervjuus.
Sotsiaalministri teatel pole haiglapatsientide hulk endises tempos kasvanud, kuid ennatlikke järeldusi ei tasu ka siin teha. «Haiglaravi olukord näitab stabiliseerumist, aga Eesti-suguses riigis võivad need numbrid kõikuda üles-alla. Ei ole välistatud, et haiglaravi vajavate inimeste hulk tõuseb taas üle 400. Aga meie siht on hoida seda 300-400 vahel ja liikuda järk-järgult allapoole. See annaks võimaluse hoida plaanilist ravi maksimaalselt avatuna ja laiendada seda plaanilist ravi, mis hetkel on olnud piiratud.»
Hiiumaal alustati täna lisaks tervishoiutöötajatele ka lausvaktsineerimist Tohvri hooldekodus. Kiige sõnul tehti seda saare eripära tõttu. «Hiiumaa puhul oli mõistlik teha logistika ära ühe korraga.» Sotsiaalminister lisas, et see oli mõistlik ka epidemioloogiliselt. «Saartel tekkivad puhangud võvad olla kõige raskemini hallatavad, kuna patsiente ei ole võimalik nii kiiresti teistesse haiglatesse hospitaliseerida ega personali appi saata,» ütles Kiik, lisades, et kõigist Eesti Covid-19 surmadest pärineb hooldekodudest ligi 40 protsenti.
Eesti ei suutnud enne koroonavaktsiini teise partii saabumist esimest vaktsiinisaadetist täielikult ära realiseerida. Kiige sõnul mõistab ta sellega seotud teatud pahameelt. «Ma saan väga hästi aru inimestest, kes soovivad, et see tempo oleks kiirem. Vaktsiinid tulid pühade ajal ja vaja oli teha spetsiifilisi koolitusi, esimesel jõulupühal ja 29. detsembril. Vaktsineerimise tempot mõjutas ka uusaastaperiood, kus ka tervishoiutöötajad väärisid puhkust ja aega oma perega.»
Kiik kordas üle lubaduse, et edaspidi saab tempo olema kiirem. «Olen lubanud, et sel nädalal tõstame tempot. Eile saadeti haiglatele tuhandeid vaktsiinidoose nii varasemast kogusest kui ka uuest laadungist. Praegu käib töö selle nimel, et nädala lõpuks oleks üle 10 000 inimese vaktsineeritud ja kuu lõpuks 40 000.»
Praegu kehtivaid piiranguid hakkab valitsus arutama neljapäeval. «Homme koguneb teadusnõukoda. Neljapäeval heidame valitsuskabinetis pilgu viimastele nakatumisnäitajatele, reovee seireuuringutele ja haiglapildile, ning kuulame ära teadusnõukoja ettepanekud soovitused, kuidas edasi liikuda haridussüsteemiga. Kellegi soov ei ole hoida piiranguid jõuga kauem, kui oleks vajalik. Aga peame olema ettevaatlikud, et praegune stabiliseerimistrend ei jääks ajutiseks,» selgitas Kiik.
Minister kordas üle, et viirusega võitlemisel on esmatähtis siiski inimeste endi käitumine. «See, kas me saame viiruse leviku lähinädalatel langustrendi, sõltub meie enda valikutest ja otsustest. Viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmeid ja juhiseid tuleb veel täita mitu kuud. Seni, kuni eesliinitöötajad riskirühmad on saanud vaktsineeritud. Praegu võime olla positiivsed ja optimistlikud, et liigume pandeemia lõpu suunas. Aga kindlasti oleks ennatlik teatada, et viirus on võidetud ja tavapärane elu naaseb.»