Reitingud: pühadega erakondade toetusprotsendid stabiliseerusid (5)
6. jaanuar 2021, 06:32
/nginx/o/2021/01/05/13562253t1h4f25.jpg)
Pühadega erakondade toetusprotsendid stabiliseerusid ehk jätkuvalt on kindel liider Reformierakond ning järgnevad Keskerakond ja Eesti 200, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,8 protsenti, Keskerakonda 21,6 protsenti ja Eesti 200 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. detsembrist 4. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 14,3 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) kaheksa ning Isamaa 6,1 protsendiga.
Jõulude ja aastavahetuse perioodiga pole erakondade toetusprotsentides praktiliselt muutusi toimunud. Seega peatus pühade ajal ka Eesti 200 kümme nädalat kestnud tõus.
«Pühade nädal jäi reitingutes vahele ning seega näitavad selle nädala tulemused meile võrdlusmomenti kahe nädala taguse ajaga. Selle juures on kõige märkimisväärsem, et praktiliselt kõikide erakondade toetusprotsendid on püsinud täpselt samal tasemel. Võrreldes pühade-eelse ajaga ei ole jõulud ja uus aasta toonud endaga kaasa muutusi erakondade toetuses,» märkis teadus Martin Mölder.
«Kuid samas tähendab see stabiilsus iseeneses muutust. Nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna ja EKRE toetused on alates detsembri keskpaigast püsinud praktiliselt samal tasemel, Keskerakonna puhul kauemgi. Seega on kõigi nende kolme erakonna toetuse langustrend, mida me varem võisime üldjoontes jälgida, vähemalt ajutiselt peatunud. Samuti on peatunud Eesti 200 toetuse kasv ning kui me natuke reitingunumbrite taha vaatame, siis ka eelistuseta valijate osakaalu langus. Uue aasta alguse suurim muutus peitub hoopis selles, et kõik varasemad peamised trendid on peatunud,» lisas Mölder.
Tema sõnul on võimalik peagi näha poliitilisi arenguid, mis hakkavad erakondade toetust ühes või teises suunas liigutama. «Alustades sellest, kuidas areneb ja laheneb opositsiooni valik takistada abielureferendumi toimumist läbi riigikogu töö halvamise, kasutades selleks sisutuid muudatusettepanekuid, mida on kerge naeruvääristada. Sellel käigul on omad ohud, kuna tegemist on tavapärase demokraatliku protsessi mittesihtotstarbelise halvamisega. Samas on valitsusel ja eriti EKRE-l kindlasti soov referendumi eelnõuga edasi minna ning nüüd, kui tuhanded muudatusettepanekud on esitatud, on järgmine käik nende teha. Kui selleks käiguks peaks olema riigikogu kodu- ja töökorra muutmine, siis ka sellel on omad poliitilised riskid,» lisas Mölder.