ID-kaart saab homme kümneaastaseks

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perekond Rüütel esimesi ID-kaarte uurimas.
Perekond Rüütel esimesi ID-kaarte uurimas. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Kümme aastat tagasi anti Tartus pidulikult üle Eesti esimesed ID-kaardid, tänaseks on Eesti ID-kaart 1,2 miljonil inimesel.

Esimesed 174 ID-kaarti anti pidulikult üle 28. jaanuaril 2002 Tallinnas Vanalinna stuudios, ütles Ene Vihtla politsei- ja piirivalveametist. Kõige esimesena anti dokument üle tollasele Vabariigi Presidendile Arnold Rüütlile ja proua Ingrid Rüütlile.

Kokku anti 2002. aasta jooksul välja 117 609 ID-kaarti. Eelmisel aastal (2011) anti välja 95 442 Eesti kodanike ning 2530 EL kodanike ID-kaarti.

Seisuga 1. jaanuar 2012 oli kehtiv ID-kaart 975 791 Eesti kodanikul ning 181 452 välismaalasel. Kümne aasta jooksul on kokku antud 72,6 miljonit digiallkirja ning vähemalt korra on dokumenti elektrooniliselt kasutanud pea pooled ID-kaardi omanikud.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) teeninduskeskuse juhataja Tatjana Portnova sõnul näitab PPA infotelefonile saabunud kõnede statistika inimeste suuremat huvi ID-kaardi elektroonilise kasutamise vastu. «Võrreldes aastatetaguse ajaga on mitu korda kasvanud nende inimeste arv, kes kasutavad ID-kaarti iga päev ning kes elu ilma selleta enam ettegi ei kujuta,» ütles Portnova.

Ta lisas, et infotelefonile helistajad küsivad tihti nõu dokumendi elektroonilise kasutamise kohta ning seda eriti enne valimisi, aga ka tuludeklaratsiooni esitamise ja näiteks praegu käimasoleva rahvaloenduse ajal.

Eesti riigi partner ID-kaardi välja andmisel on sertifitseerimiskeskus, kes väljastab riiklikele isikut tõendavatele dokumentidele (ID-kaart, elamisluba, digi-ID ja mobiil-ID) sertifikaate ning on loonud ka ID-kaardi kasutamiseks vajaliku baastarkvara ja töötanud välja DigiDoc tarkvara, mis võimaldab anda digitaalallkirju, kontrollida digitaalallkirjade kehtivust ning krüpteerida andmeid.

Sertifitseerimiskeskuse juhi Kalev Pihli sõnul on ID-kaart positiivne edulugu nii Eestis kui ka mujal maailmas. «Kuigi see edulugu pole sündinud kergelt, on ID-kaardi kasulikkus tänaseks faktiliselt tõestatud,» sõnas Pihl.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles