Marmara Sterling – from zero to hero ehk vähem kui 10 aastaga Euroopa tipptegijate hulka. Kuidas?

Copy
Paremalt: Marmara Sterling kaasasutajad, õed Grete Gribkovski ja Kerttu Erik
Paremalt: Marmara Sterling kaasasutajad, õed Grete Gribkovski ja Kerttu Erik Foto: Marmara Sterling

Eestis asutatud eksklusiivehteid valmistav Marmara Sterling vallutab maailma. Vähem kui kümne aastaga on saavutatud edu ja tuntus nii kohalikul kui välisturul. Ehted on müügil juba enam kui 150 kaupluses üle Euroopa, kuid eesmärk on laieneda veelgi. Kuidas nad seda teevad ja mis on taganud säärase edu?

Marmara Sterling meeskond räägib, et selle taga on avastamisrõõm ja suur töö. „Kümmekond aastat tagasi nägime suurt potentsiaali meie vastloodud brändil, kuid ei osanud loomulikult aimata, kui palju tööd tuleb selle ülesehitamiseks reaalselt teha. Meil ei ole sellel teekonnal olnud suunanäitajat või teejuhti, kes oleks öelnud, et tehke nii või naa, ning seda ja teist ärge tehke,“ räägib Janno Jaek (tegevjuht).

Üks samm viib teiseni, kuni oled leidnud selle õige

Marmara Sterling alguslugu läheb aga veelgi enam ajas tagasi, sest 2000ndate aastate lõpus hakkas Grete Gribkovski (kaasasutaja ja peadisainer) ühel hetkel tegelema hobikorras käsitööehete loomisega. „See oli hea võimalus end ümbritsevast välja lülitada, rahulikult nokitseda ja luua midagi ilusat.“

Marmara Sterling asutaja ja peadisainer Grete Gribkovski
Marmara Sterling asutaja ja peadisainer Grete Gribkovski Foto: Marmara Sterling

Grete meenutab, et nägi esmakordselt helmekarpi oma hea Tartu sõbranna juures, kes jagas esimesed nõuanded, kust kõike ehete valmistamisega seonduvat tellida. Vaja läks erinevaid tarvikuid, kristalle, helmeid ning tellimuste ooteajad olid sel ajal pikad. Lisaks lendas inspiratsioon palju kaugemale, kui siinne turg pakkus. Kuna sel perioodil otsiti uusi ärivõimalusi, otsustati luua oma käsitöötarvikute pood – Pärlipesa. Perefirmat hakkasid vedama õed Grete Gribkovski ja Kerttu Erik. Suureks taustajõuks olid nende mehed Janno Jaek ja Ants Erik.

Kuna selleks ajaks olid nad helme- ja kristalliteemadega päris hästi tuttavad, oli järgmiseks sammuks koostöölepingu sõlmimine Swarovskiga ning nende kristallide Eestisse toomine. „Kuna Swarovski pakkus juba sel ajal tohutult ilusaid erineva kuju ja värvitoonidega kristalle ja kogu kollektsioon oli meile kui edasimüüjale täies mahus saadaval, oli edasine juba loogiline,“ selgitab Marmara tiim. Sel hetkel langetati ka otsus jätta kõrvale teised klaashelmed, et keskenduda vaid Swarovski kristallidele.

Swarovski kristalle hakati müüma 2011.a Pärlipesa poes ning korduvalt osaleti ka näiteks Buduaari Turul. Sel ajal olid nende ehted küll oluliselt lihtsamat laadi, kuid juba siis nähti, et vaid nemad ise polnud selliste ehete tohutud fännid, vaid nõudlus oli palju suurem. Seetõttu tekkiski idee müüa ehteid laiemalt ning küsiti selleks Swarovskilt tuge ja paremaid tingimusi, kuid saadi hoopis midagi paremat: nõu – teha oma bränd!

Ja Marmara oligi sündinud – või kas ikka oli?

Swarovski tõuke abil saigi loodud ka teine perefirma lisaks Pärlipesale. Esimese suurema ülesandena tuli hakata otsima brändile nime. „Meil ei ole otseselt müütilist nimelugu. Kuna Swarovski kiirustas meid brändi loomisel takka, sest ehtemüük käis juba täies hoos, siis ühe ootamatu ajurünnaku tulemusena jäi kõrva juhatuse liikme Ants Eriku poolt pakutud Marmara, mis kõlas naiseliku, värske, heliseva ja salapärasena,“ räägib kaasasutaja Kerttu. Sellele lisati ka „Sterling“, kui langetati otsus võtta messingu ja teiste metallide asemel kasutusele vaid väärismetallid ja hõbe. Sterling hõbe tähendab vähemalt 925 prooviga hõbedat.

Ettevõtte eesmärk on olnud pakkuda kvaliteeti mõistliku hinnaga ning selle nimel on meeskond alati pingutanud, et saavutada edu ja olla konkurentsivõimeline mitte ainult oma koduturul Eestis, vaid ka välismaal. „Kuna ehtebrände on palju ja neid müüvaid kaupluseid või firmasid suhteliselt vähe, siis see tähendas algul põhitöö kõrvalt pikki lisa töötunde, et leida võimalusi, kuidas teha oma tooteid paremini, et pakkuda klientidele enamat – ehteid, mis paneksid südame kiiremini põksuma. Kui kunagi sai kõike ise tehtud, alates tuhandete ehete liimimisest kuni pakkimise ja turundamiseni, siis tänaseks on meil õnneks kasvanud tragi tiim Eestis. Eelmisel aastal lisandusid ka brändi esindajad nii Lätis kui ka Leedus,“ räägib Marmara tiim.

Kuidas läheb täna ja mida toob tulevik?

Marmara Sterling ehted on müügil juba enam kui 150 kaupluses üle Euroopa, eriti edukas on edasimüügivõrgustik Portugalis. Ettevõtte tegevjuht Janno Jaek ütleb, et Portugali nii suurel hulgal oma ehteid müüa on täielik jackpot, sest rahvaarvult on Portugal Eestist pea kümme korda suurem riik. „See, et leidsime sealt tubli maaletooja, oli osaliselt täielik juhus.“

Marmara Sterling 2019, tänaseks on meeskond veelgi kasvanud
Marmara Sterling 2019, tänaseks on meeskond veelgi kasvanud Foto: Marmara Sterling

Tänaseks on leitud võimekas ja suurte kogemustega agent ka Suurbritannia turule sisenemiseks, kelle abil alustatakse sealsetes ehtepoodides Marmara Sterling toodete müüki kevadel ehk ajal, mil välja tullakse uue ja särava kollektsiooniga. Milline saab see olema, sellelt veel saladuseloori ei tõsteta, sest tiimi sõnul soovitakse Marmara fänne üllatada ja pakkuda ka teatavat ootuskõdi.

Tulevikuplaanidest rääkides märgib Janno, et nende eesmärk on peamiselt siiski eeskätt jätkata kaunite ehete loomist ja aina enamate naiste rõõmustamist nii koduturul kui ka välisriikides. „Meie suurim eesmärk ongi kasvada rahvusvaheliseks ehtebrändiks. Meile annab jõudu, et meisse usutakse ja nõudlus Marmara Sterling ehete vastu vaid tõuseb, seda ka hoolimata maailma valitsevast kriisist,“ märgivad Janno ja Ants.

Kuid juba pikemat aega on nähtud vajadust avada oma esinduspood, kuna nõudlus on olnud suur ja kliendid soovivad siiski kohapeale ehteid uudistama tulla. „See juhtub meie südame rõõmuks juba õige pea!“ rõõmustab Marmara Sterling tiim.

Hoia end Marmara Sterling uudistega kursis ning leia ka endale isikupärane, särav ning värviküllane ehe e-poest www.marmara-sterling.com/

Copy
Tagasi üles