Sisuturundus
Kuhu tulevad Rail Balticu kohalikud peatused?
Kohalik rongiliiklus annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutusvõimaluse.
Kava järgi tuleb Eesti trassiosale kaksteist kohalikku peatust. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ja tõhus ühistransport toob suurtes keskustes asuvad töökohad kodule lähemale.
Rongipeatusi ei saa raudteel igaühele meelepärastesse asukohtadesse laiali puistata. Regionaalrong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, seega tuleb ehitada mitmel pool välja lisarööpapaarid. Neid projekteeritakse juba praegu koos raudteega. Hilisema hoonestuse ning väiksemate rajatistega, näiteks teede ja parklatega, on aega rohkem.
Potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui ka hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed, parklad ning ootepaviljon või jaamahoone. Jaamarajatised on planeeritud moodulitena, reisijate arvu kasvades saab vajadusel mooduleid lisada. Iga kohaliku peatuse juurde arvestatakse maad varuga, et vajadusel saaks taristut laiendada, näiteks parkimiskohti juurde luua. Juba praegu räägitakse omavalitsustega olulisemad küsimused läbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi.
Regionaalrongide peatused Eestis
HARJUMAA
Assaku
Rae vald plaanib Assakule transpordisõlme, kus lisaks rongile hakkavad peatuma maakondlikud bussid, et luua mugav võimalus ümberistumisteks. Lisaks arvestab vald võimaliku tulevase trammiliini ja ringraudteega, kui nende rajamine peaks aktuaalseks muutuma. Assaku rongipeatus koos jaamahoonega tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid selleks ei planeerita, küll aga ehitatakse välja rahvusvaheliste rongide avariipeatus.
Luige
Luige rongipeatus on planeeritud asulast Männiku suunas ja jääb tehniliselt võttes Saku valla territooriumile, kuigi juurdepääsutee kulgeb läbi Kiili valla. Palju mänguruumi peatuse asukoha valimisel ei ole, sest kohe kõrval asub kaitseliidu Männiku harjutusväli. Luige peatus koos jaamahoonega tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid ei planeerita.
Saku
Kuna tulevane raudtee kulgeb Saku asulast eemal, jääb ka rongipeatus alevikust paari kilomeetri võrra Kajamaa poole. Täpsemalt on see planeeritud Soo tee äärde, Männialuse kinnistule. Saku peatus koos jaamahoonega tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid ei planeerita.
Kurtna
Kurtna rongipeatus jääb umbes 400 meetri kaugusele koolimajast. Kurtna on ka ainus koht Harjumaal, kuhu ei tule pelgalt peatus, vaid kuhu rajatakse kaks paralleelset rööpapaari. See võimaldab luua paindlikumaid rongigraafikuid erineva kiirusega liikuvatele reisi- ja kaubarongidele.
RAPLAMAA
Kohila
Kohila peatuse asukoht on tekitanud palju kõneainet, trükkimineku ajal peetakse läbirääkimisi võimaliku uue asukoha maade omanikega. Kohilasse tulevad lisaks peatusele ja jaamahoonele lisarööpad, mis võimaldavad rongigraafikuid planeerida paindlikumalt.
Rapla
Kuna tulevane Rail Balticu raudtee Rapla linna ei läbi, jääb ka peatus keskusest mõnevõrra eemale. Peatus on planeeritud linnapiirist umbes kahe kilomeetri kaugusele Märjamaa suunas, linna keskväljakuni on sealt umbes kolm kilomeetrit. Raudteega koos ehitatakse välja ka kõik juurdepääsuteed. Raplasse tuleb lisaks peatusele ja jaamahoonele lisarööpapaar.
Järvakandi
Järvakandi rongipeatus tuleb Nõlva teele, umbes 900 meetri kaugusele koolimajast ja 400 meetri kaugusele tänava viimastest elumajadest. Perspektiivis saab rongipeatuseni pikendada kohalikku bussiliini, mille lõpp-peatus on praegu koolimaja juures. Järvakandi peatuse juurde tulevad ka lisarööpad.
PÄRNUMAA
Kaisma
Kaisma peatuse esialgne planeeritud asukoht Rapla-Järvakandi tee ääres jäeti valla soovil kõrvale ja uus asukoht on mööda raudteed 5 kilomeetrit lõuna pool, Aluste-Kergu tee juures, Vändra alevile lähemal. Kaisma rongipeatus tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid ei planeerita.
Tootsi
Tootsi rongipeatus on planeeritud varasema Tootsi rongipeatuse ja jaamahoone lähedale, küll aga varasemast umbes poole kilomeetri jagu alevile lähemale. Tootsi tuleb lisaks peatusele lisarööpapaar.
Urge
Tori vald taotles Kilksamale planeeritud peatuse asukoha muutmist. Kuna uus peatuse asukoht on Urge küla territooriumil, sai tulevane peatus ka uue nime. Peatus tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid ei planeerita.
Surju
Juhul kui maakonnaplaneeringus kinnitatakse varem kokkulepitud trass, tuleb ka Surjusse rongipeatus. Esialgse plaani kohaselt lisarööpapaari ei kavandata ja ooteplatvorm tuleb peatee äärde.
Häädemeeste
Häädemeeste peatus on kavandatud koos lisarööpapaariga, mis võimaldab planeerida rongigraafikuid paindlikumalt. Lisarööpaid rajades arvestatakse nii looduslike piirangutega kui ka muude kitsendustega.
