ÜRO: maailma riigid ei täida kliimakohanemise lubadusi (1)
Maailm ei täida Pariisi kliimaleppega antud lubadust aidata kõige kaitsetumaid riike kliimamuutustega kohanemisel, ütleb ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) kohanemisraportis.
Kohanemine, mis seisneb kogukondade toetamises suurendamaks nende võimet kliimamuutusest tingitud looduskatastoofidega toime tulla, on üks 2015. aasta Pariisi kliimaleppe alustugesid.
Lepe nõuab allkirjutanutelt kohanemismeetmete väljatöötamist, aga ka suurimas ohus olevate riikide rahalist toetamist.
ÜRO raportis leitakse, et praegu rahastatakse kohanemist umbes 30 miljardi dollariga aastas, kuid arenguriikide aastased kulutused ulatuvad 70 miljardini.
Nende riikide kliimamuutuse mõjudega kohanemise tegelik kulu võib tõusta kümnendi lõpuks 300 ja sajandi keskpaigaks 500 miljardi dollarini aastas.
«Kibe tõde on see, et kliimamuutus on käes,» ütles UNEP tegevdirektor Inger Andersen.
«Selle mõju intensiivistub ning tabab kõige valusamini haavatavaid riike ja kogukondi, isegi kui me täidame Pariisi leppe eesmärgi hoida maakera soojenemine sel sajandil alla 2C.»
UNEP rõhutab, et riigi- ja erasektor peavad oluliselt suurendama kohanemise rahastamist ning investeerima looduslikesse lahendustesse nagu ökosüsteemide kaitse ja kestlik taastamine.
ÜRO keskkonnaprogrammi sõnul hõlmab muutustega kohanemise rahastamine praegu vais viis protsenti kogu kliimarahastusest.
Kuna aga kliima soojenemisest tingitud loodusõnnetuste kahjud kasvavad sel sajandil järsult, on riikidel, mida need enim tabavad, üha raskem leida raha taastustöödeks.
Näiteks on Mosambiik, mida räsis 2019. aastal kaks võimsat tsüklonit, saanud vaid neljandiku kolmest miljardist dollarist, mida tal katastroofist taastumiseks vaja oleks.