Indrek Nuume: kodumaine ettevõtja eelistab LHV panka

LHV pank sündis 2009. aastal majanduskriisi tuules. Üksteist aastat on mindud läbi halli kivi, nagu ütles panga juhatuse liige ning ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume, ning nüüd ei saa me enam rääkida kodumaisest väikepangast, vaid arvestatavast jõust Eesti majanduses.

Indrek Nuume, kuidas LHV-l praegu läheb?

LHV-l läheb väga hästi. Konkurentpangad ei tundugi enam nii suured. Täna oleme ettevõtete laenude arvestuses Eestis suuruselt kolmas pank. Oleme poolteist korda väiksemad SEB-st ja kolm korda väiksemad Swedbankist.

Harjumuspärase mõtteviisi kohaselt on LHV Eesti väikepank, aga tegelikult ei ole me juba ammu enam väikesed.

Olete nüüdseks tegutsenud juba enam kui kümme aastat. Kuhu olete jõudnud?

Üksteist aastat läbi halli kivi minemist on meile praeguseks valdavates pangateenustes toonud turuosa, mis jääb 15% kanti. See näitab, et meie tegevus läheb inimestele korda. Samuti oleme nüüdseks kasvanud Tallinna börsi kõige suuremaks ettevõtteks.

Miks te võrdlete seda teekonda hallist kivist läbi minemisega?

Kui me aastal 2009 pangalitsentsi saime, olid paljud arvamusel, et milleks seda Eesti panka vaja on. Ma julgen arvata, et nüüdseks ei kahtle enam keegi, et välispankade kõrval on ka Eesti pangal ja kapitalil täita oma roll.

Kas Eesti ettevõtja eelistab pigem teid või mõnda rahvusvahelist panka?

See on väga huvitav, et kui tegemist on Eesti inimesele kuuluva ettevõttega, siis emotsionaalselt eelistatakse meid. LHV võib olla teatud aspektides natuke kallim, aga teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning ettevõtetega suhtlemine peab meil olema kõrgeimal tasemel Eestis. Ja nii see ka praegu on – viimastel aastatel on meid tunnistatud ülekaalukalt Eesti parima teenindusega pangaks.

Kui me 2009. aastal alustasime, siis üks raskemaid kohti oli see, et ettevõtjad lihtsalt ei tulnud selle peale, et meie käest raha küsima tulla. See on aja jooksul kindlasti muutunud. Praegu on pigem nii, et kohalik ettevõtja küsib finantseeringut eeskätt meie käest, aga võib-olla igaks juhuks võtab ka teise pakkumise mõnest välispangast.

Te alustasite ligikaudu viiekümne inimesega. Kui suureks on LHV nüüd kasvanud?

Kokku töötab meil üle 500 inimese ja ligi viiskümmend neist tegelevad ainult ettevõtete ja ärilaenudega. Personalihulk kasvab koos klientide arvuga. Palju on muutunud ka olud, sest näiteks praegu ei oleks enam võimalik viiekümne inimesega panka teha. Ainuüksi rahapesu tõkestamise ja vastavuskontrolli üksused peaksid olema suuremaid kui paarkümmend inimest, et üldse alustada, rääkimata kõikidest teistest valdkondadest.

Sel ajal oli lihtsam panka luua?

Ühest küljest jah, sest me saime seda teha vähema arvu inimestega. Teisest küljest põrkusime kohe suhtumisega, et uut panka ei ole Eesti turule vaja, ent oleme tõestanud vastupidist.

Milline on LHV tulevikuvaade?

Teha on palju. Ma ei usu, et me saavutaksime kunagi sajaprotsendilise turuosa, aga kas me võiksime olla kaks korda suuremad? Kindlasti.

Kui rääkida ettevõtete pangandusest, siis on meie tugevaim konkurentsieelis meie inimesed, kes klientidega suhtlevad. Üheteistkümne aasta jooksul oleme kokku pannud väga headest spetsialistidest koosneva tiimi. Mõnel neist on juba ligi 20-aastane pangandusstaaž. Me tunneme turgu ja meil on palju häid kontakte.

Samuti oleme kogu pangana tervikuna ja ka finantseerimises võtnud suuna jätkusuutlikuma tuleviku poole. Täna pakume juba ka soodsaid rohelisi laene.

LHV sündis 2008. aasta majanduskriisis. Nüüd, koroonaviiruse ja Brexiti kiuste sünnib LHV Suurbritannia pank. Näib, et kriisid on teile viljakas pinnas.

Kriisid näivad LHV-le tõepoolest sobivat. Praegu oleme Ühendkuningriigis registreeritud LHV filiaalina, aga soovime sinna tegelikult luua täiesti uue panga, mis alluks Briti finantsinspektsiooni järelvalvele. Pank on plaanis registreerida järgmise kahe aasta jooksul. Esialgu tegutseksime vaid maksete vahendajana, järgemööda lisanduksid ka muud pangateenused.

Kriis loob alati juurde palju võimalusi, peab olema nutikas, et neid oskuslikult ära kasutada.

Olukord, kus teised ukse poole trügivad, tähendab muu hulgas ka seda, et suur hulk kliente jäetakse ripakile.

Milline olukord praegu teie arvates Eesti majanduses valitseb?

Tervishoiukriisi alguses tegime mitu stsenaariumit. Praegune olukord on parem, kui nägi ette meie kõige positiivsem stsenaarium. Tegelikult on Eesti kriisis hästi hakkama saanud ja sellest väljatulek on oma olemuselt ju lihtne: kui viirus saadakse kontrolli alla, siis hakkavadki asjad juhtuma. Tundub, et vaktsineerimine on hea hooga käima läinud, nii et olukorra taastumine on vaid aja küsimus.

Mõned ennustavad siiski, et tõsisem majanduslangus seisab meil alles ees.

Kindlasti on inimesi, kes jäävad töötuks ning kelle isiklik majanduslik olukord halveneb. Kahjuks on see iga kriisi juures vältimatu. Praeguste andmete järgi [14.01.20 – toim.] on töötuse määr ligi kaheksa protsenti, see on majandusele neutraalse mõjuga. Kui see number peaks suurenema, siis avaldab see kindlasti majandusele mõju.

Pigem usun, et nüüd lähevad asjad paremaks. Eesti on osa maailmamajandusest ja  maailmamajanduses näeb juba paranemise märke. See tähendab, et ka meie väljavaade on hea, aga ajutiselt võib meie inimeste olukord siiski kehvemaks minna. Tuleb edasi tegutseda ja leida uusi võimalusi, et kriisist tugevana väljuda.

Kevadel asus riik ettevõtetele soodsatel tingimustel laene jagama. Seda pole varem Eestis tehtud. Kuidas teie sellesse suhtute?

Laenusaajate hulgas on väga palju Eestile olulisi ettevõtteid, kes seda raha tõesti vajasid. Aga juba siis oli ka neid, kellele laenu andmine tekitas hämmingut. Hiljem olemegi teada saanud, et päris ausat rada pidi need asjad ei käinud.

Palju on kritiseeritud seda, et riik on nende laenude andmiseks pidanud ise laenu võtma. Kas te peate seda õigeks?

Riigil ei olnud tegelikult eriti valikut. Valitsuse rahasüstid on majandust kriisi vältel elavdanud, selles osas on valitsus kindlasti õigesti käitunud. Järgmine etapp peaks olema aga see, kuidas rekordilisest eelarvedefitsiidist välja ronida.

Kuidas seda teie meelest teha võiks?

Ilmselt ei pääse me sellest, et peame kahandama riiklikke kulusid ja suurendama riigi tulusid. Ükski valitseja seda ilmselt ei ütle, aga mul on tunne, et maksutõus on täiesti vältimatu.

Siin tahaks näha head plaani, et milliseid samme valitsus astuda kavatseb. Kriis pole kindlasti veel läbi.