Jesse andis sotsiaalkomisjonile koroonavaktsiini tarneraskustest aru
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
19. jaanuar 2021, 13:47
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel avalikul istungil Covid-19 vastase vaktsineerimiskava täitmisega seotud probleeme. Olukorrast ülevaate andnud sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul peaks tarneraskused olema kõrvaldatud järgmisest nädalast.
Eelmisel nädalal selgus, et ravimitootjad plaanivad vaktsiinitarneid ajutiselt kahandada. Ravimitootjate teated tarnete vähendamisest tulevad kõige ebasobivamal ajal ning riigil tuleb teha kõik mis võimalik, et vältida võimalikke fataalseid tagajärgi, sõnas arutelu vedanud sotsiaalkomisjoni asejuht Helmen Kütt (SDE).
«Oleme veendunud selles, et Euroopa Liidu ühislepingutega ühinemine oli mõistlik. Me ei näe võimalust, kuidas Eesti oleks saanud eraldiseisvalt saada paremad lepingud,» vastas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse küsimusele, kas Euroopa Liidu ühislepingute süsteemis osaledes on Eesti kõige paremad tingimused saanud.
Jesse kinnitas, et juba 25. jaanuaril algavast nädalast on tarned taas 100-protsendises graafikumahus. Samuti lisas ta, et tõrge Eesti vaktsineerimiskava plaane ei mõjutanud. «Esimesest vaktsiini tarnest jätsime poole reservi just ajutise lühiajalise tarneraskuse katteks. Kurb, et tarneraskus jõudis juba nii ruttu kätte,» nentis Jesse.
Ta lisas, et tänu sellele, et Eestil oli reserv olemas, oli juba möödunud nädala lõpus selge, et selle nädalal esimeseks pooleks kokku lepitud vaktsineerimistesse ei pea muudatusi tegema. «Ja et saame teise doosi vaktsineerimist jätkata plaani kohaselt, mitte ei pea seda edasi lükkama,» märkis Jesse.
Ainus asi, mis aga tarneraskuste tõttu ootele on jäänud, on hambaarstide, eriarstide ja apteegisektoris töötajate vaktsineerimise registreerimise algus.
Kuus riskikategooriat
Ühtlasi on koostatud perearstidele eraldi juhis, mille alusel hakatakse riskigruppi vaktsineerima. See on tingitud asjaolust, et inimesi, kes vanuse või tervisliku seisundi tõttu riskigruppi kuuluvad, on Eestis üle 260 000.
Kuna kogu riskigrupi korraga vaktsineerimine pole võimalik, sest vaktsiini pole, on loodud kuus riskikategooriat, mida homme tutvustatakse. «See on üks vaktsineerimisplaan täiendatud osa,» avaldas Jesse.
Jesse sõnul on tänaseks vaktsineerituid Eestis üle 20 000 inimese. Mõlemad vaktsiinidoosid on täna hommikuse seisuga kätte saanud 373 inimest.
Kui nädal tagasi said vaktsineeritud haiglates ja perearstikeskustes töötavad inimesed, siis nüüd on prioriteediks õenduse ja hoolduse teenuse osutajad ning hooldekodude elanikud.
Kui eelmistel nädalatel oli enamik vaktsineerituid vanuses 18–69, siis eelmisest nädalast hakkas tõusma üle 70aastaste vaktsineeritute arv.
Tagasilöögid Ida-Virumaal
Ehkki vaktsineerimine käib kõikides Eesti maakondades, on Jesse sõnul täheldatud teatud mahajäämust Ida-Virumaal. Nii tuleb seal eraldi tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmisega, samuti takistuste väljaselgitamisega. «Osad inimesed on juba kas läbi põdenud [koroona] ja ei soovi selle tõttu vaktsineerimist; vähemuses oli neid, kes tahtsid oodata ja saada kindlust vaktsineerimise osas,» selgitas Jesse.
Pfizer/BioNTech vaktsiini tarnete ootamatu vähendamise tõttu toimub koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Eestis sel nädalal mõnevõrra väiksemas mahus, kui esialgu oli plaanitud. Jätkatakse vaktsineerimist hooldekodudes ning samuti alustatakse tervishoiutöötajate vaktsineerimist teise vaktsiinidoosiga. Vaktsineerimise sihtrühmade laiendamine lükkub vähemalt nädala võrra edasi, teatas sotsiaalministeerium.