UURING ⟩ Koroonaviiruse esinemine reovees on püsinud aasta algusest stabiilne

Loora-Elisabet Lomp
Copy
Igast puhastusjaamast võeti koroona reoveeuuringuks proove – kas Viljandi ja Haapsalu elanikud peaksid kartma? Pildil ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp. 
Igast puhastusjaamast võeti koroona reoveeuuringuks proove – kas Viljandi ja Haapsalu elanikud peaksid kartma? Pildil ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp. Foto: Sille Annuk

Reovee seireuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad endiselt koroonaviiruse võrdlemisi suurt olemasolu pea kõigis maakondades. Viimaste nädalate andmete võrdlus näitab, et olukord on püsinud aasta algusest saati stabiilne.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on üle Eesti kogutud proovide tulemused võrreldes eelmise nädalaga liikunud rohkem keskmist viirusekogust näitavale tasemele. Selle arvelt on mõnevõrra vähemaks jäänud nii väga väikese kui ka väga suure viirusekogusega proovide piirkondi.

«Tulemused näitavad, et nakkusohtlikke inimesi on hulgaliselt üle terve Eesti, mistõttu tuleks jätkuvalt hoiduda lähikontaktidest ja kasutada kõiki teisi nakkusohtu vähendavaid ettevaatusabinõusid,» rõhutas Tenson.

Tulemuste kaart 18.01-22.01
Tulemuste kaart 18.01-22.01 Foto: Erakogu

Koroonaviiruse seire reoveest aitab avastada varjatud koldeid, sest viirus ilmub reovette juba paar nädalat enne kliiniliste haigusjuhtumite tuvastamist. Reoveeseire on hea võimalus jälgida viirusepuhangu muutusi aja jooksul.

Reoveeproove võetakse iga nädal kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles