Venemaa peab lahingut TikToki ja YouTube’i vastu
Vene võimud, kes kontrollivad kohalikku meediat, on hakanud üha enam pingutama ka opositsiooni kasutatavate veebipõhiste platvormide vaigistamiseks.
«Ma olen ameeriklane!» hüüdis venelasest TikToki kasutaja Neurolera, selgitades videos, kuidas mängida turisti, et vältida meeleavaldusel vahistamist.
Tema video avaldati enne kavandatud meeleavaldusi vahistatud Kremli-kriitiku Aleksei Navalnõi toetuseks ja seda on vaadatud 500 000 korda. Muud Navalnõi vabastamist nõudvad videod on kogunud kokku sadu miljoneid vaatamisi.
YouTube on saanud paljude noorte venelaste jaoks peamiseks uudisteallikaks.
Pärast Navalnõi vahistamist avaldas tema meeskond teisipäeval kahetunnise uurimusliku video Musta mere ääres asuva luksuspalee kohta, mis kuulub väidetavalt Venemaa presidendile Vladimir Putinile.
Venemaa võimukandjad on hiljuti koomale tõmmanud Vene internetivõrgustiku Runet, tuues põhjuseks ekstremismi ja terrorismiga võitlemise ning alaealiste kaitsmise.
2019. aastal võeti Venemaal vastu seadus nn. suveräänse interneti arendamiseks, mille eesmärgiks on Runet maailmavõrgustikust eemaldada.
Vene meediajärelevalve agentuur Roskomnadzor sai sel nädalal tohutul hulgal proteste Navalnõi toetuseks, millele ta vastas ähvardusega sotsiaalmeediaplatvorme trahvida, kui nad ei kustuta postitusi, mis võivad alaealisi suunata meeleavaldustel osalema.
Enne meeleavaldusi teatas Roskomnadzor, et TikTok «kustutas 38 protsenti postitustest, mis ärgitasid alaealisi ohtlikele või seadusevastastele tegudele»; YouTube ja Instagram kustutasid samuti postitusi, kuid Facebook keeldus seda tegemast.
«Me oleme saanud kohalikelt regulaatoritelt palveid meeleavaldustele kutsuvatele postitustele juurdepääs keelata. Kuna see meie eeskirju ei riku, jätsime need oma platvormile üles,» teatas Facebooki esindaja AFP-le.
Roskomnadzor teatas, et platvormid, mis ei tee koostööd, võivad saada kuni nelja miljoni rubla (43 000 euro) suuruse trahvi.
Venemaa on juba keelustanud hulgaliselt veebilehekülgi, mis pole koostööga nõustunud (Dailymotion, LinkedIn).
Hiigelkorporatsioonile Google kuuluva YouTube'i keelustamine oleks aga palju keerulisem.
Kodanikuõiguste organisatsiooni RosKomSvoboda juht Artjom Kozljuk teatas, et Roskomnadzoril ei ole kuigi suur rahastus ja neil pole sisuliselt mingit võimu.
Ta lisas ka, et lääne sotsiaalmeediale on raske survet avaldada, sest nende maine kannataks, kui nad poliitilisele režiimile järeleandmisi teeksid.
TikToki osas saab Kremlit aidata internetitsensuuris kogenud Hiina.
Eelmisel aastal üritas Venemaa keelustada krüptitud sõnumiplatvormi Telegram, kuid pidi viimasele alla vanduma.
Venemaa üritab luua kohalikke võistlejaid nagu energiakompanii Gazprom rahastatud RuTube, kus leviksid vaid valitsusele meelepärased postitused. Siiani pole need pingutused vilja kandnud.