Tellijale
«Kui Navalnõiga midagi juhtub, saab tegu olema eriolukorraga» (7)
Üleeile, 23. jaanuaril, mil üle Venemaa olid toimunud meeleavaldused opositsiooniliider Aleksei Navalnõi vabastamiseks, tegi Postimees välkintervjuu sealseid sündmusi jälgiva ajakirjaniku Oleg Samorodniga, et uurida, mida ta toimuvast arvab, ja küsida, kuidas see Eestit mõjutab.
Kas teie teada on asjad Putini režiimi jaoks olnud kunagi varem nõnda hapud, kui on praegu?
Praegused sündmused on kaalukamad, kui olid suured protestid 2010–2011, sest mu meelest on tegu protsessi algusega. Ma ei arva, et tegu saab olema Valgevenes toimunu analoogiga, kus tuldi välja järjestikustel puhkepäevadel. Aga tegu on novembris toimuvate riigiduuma valimiste kampaania algusega.
Põhjuseid sellisteks väljaastumisteks saab olema väga-väga palju. Praegu on teemaks Navalnõi vabastamine, aga niipea, kui algab kandidaatide registreerimine, jäetakse kahtlemata väga palju opositsioonilisi kandidaate registreerimata ja inimesed tulevad protestile neid toetama. Need protsessid toimuvad taas üle Venemaa, sest inimesed tulevad toetama oma linna kandidaatide kandidaate. Siis järgnevad kindlasti repressioonid, vahistamised. On väga huvitav, millega kõik lõpeb.
Osa Vene analüütikuid ennustas juba mõnda aega tagasi, et käesoleva aasta algus saab olema selle režiimi jaoks saatuslik.
Jah, sellest on saanud trend. Paljud ennustavad suuri muutusi – alustades analüütikutest nagu Valeri Solovei ja lõpetades ennustajate, selgeltnägijate ning astroloogidega. On täiesti selge, et Putini režiim on põhjani läbimädanenud – püsib hädavaevu jalul. Propagandatööstus, mis on kõike üle võõbanud, ei ole enam usutav. Arvan, et Putini diktaatorirežiimile läheneb kiiruga tund X. Arvan, et režiimi hukk on lähemal, kui oskame prognoosida.
Me kumbki pole ehk ennustaja, aga mida võime kindlalt öelda selle kohta, kuidas see hukk toimub?