AJALUGU ⟩ Klaasitsehhide korstnadraama Tartus tõi veriseid vigastusi ja kahe töölise surma
Eesti Vabariigi algusaastatel tegutsesid tuntumad klaasivabrikud Vändras, Eidaperes, Järvakandis ja Rõika-Meleskis. Suurimaid tegijaid selles tööstusharus oli kahtlemata Johannes Lorup, kes oli olnud Meleski klaasivabriku rentnik. Aastatel 1932–34 rajas Lorup Tallinnas Kopli poolsaarel endise Bekkeri laevatehase hooneis uue vabriku, mis alustas tegevust 1934. Selle kõrval proovisid ka kaks meest Tartus hakata klaasitööstust arendama, mis kahtlemata härra Lorupit väga ei rõõmustanud. Kui aga pihta hakkas suur korstnadraama, võis ta heameelest ainult käsi hõõruda.
Kunstiteadlane Anne Ruussaar on kirjutanud, et 1931. aastal loodi Tartus teineteisest sõltumatult kaks klaasiga seotud ettevõtet: Tartu Klaasivabrik ja Eesti Klaas. Kõrvuti kruntidel tegutsenud vabrikud maadlesid oskamatu juhtimise tõttu ühesuguste probleemidega: ehitusvead tööstushoonetes ja pidevad tootmisseisakud. Omavahelise rivaalitsemise kõige traagilisemad leheküljed kirjutati 1935. aasta 24. jaanuaril, mil Tartu Klaasivabriku korsten ümber kukkus, mattes kivide alla tööstuse ruumid. Kohutavas õnnetuses hukkus kaks ja sai üliraskelt vigastada neli inimest.