Töökoha kaotanud pööravad pilgu välismaale
20. jaanuar 2009, 17:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööturuametisse pöördub üha rohkem inimesi, kes tunnevad huvi töövõimaluste vastu piiri taga. Kuna koondamised on tabanud teisigi riike, pole sageli ka välismaal sobivat tööd pakkuda.
Koondamiste tõttu on suurenenud huvi töötamise vastu välismaal, ütles Põhjarannikule tööturuameti Ida-Virumaa osakonna EURES-spetsialist Natalja Rabeko, kes jagab infot Euroopa riikide elu- ja töötingimuste ning vabade töökohtade kohta.
Rabeko sõnul on keskmine tööhuviline 25- kuni 40-aastane ning kõige rohkem uurivad idavirulased töövõimalusi Skandinaavias: Rootsis, Soomes, Norras, mis on meeste seas populaarne.
Naised vaatavad ka Iirimaa ja Inglismaa poole. Mehed soovivad põhiliselt töötada ehitaja, keevitaja, elektriku või eri kategooria autojuhina, naistel, eriti eakamatel, on suurem huvi hooldaja töö vastu.
Töökohti napib ka võõrsil
Kuna majanduskriis pole tabanud mitte ainult Eestit, vaid ka ülejäänud maailma, on lihttöö leidmise võimalused välismaal samuti ahtamaks muutunud ja Rabenko hinnangul on näiteks Soome või Rootsi tööturul olukord isegi hullem kui siin.
Ehkki ka Inglismaal ja Iirimaal suletakse väga palju ettevõtteid ja koondatakse töökohti, on seal siiski arvukalt pakkumisi hooldajatele.
«Kuid seal on vaja töökogemust ja väga head inglise keele oskust. Nii et töökohti on, aga inimesed ei vasta sageli nõuetele,» sõnas ta.
Puudulik keeleoskus ongi spetsialisti hinnangul suurim takistus. «Kahjuks on inimestel levinud arvamus, et sõidan tööle, aga mitte rääkima. Tegelikult on see üks tähtsamaid nõudeid,» nentis ta.