Mustanahaline šerif jäi USAs matmata surnuaia «ainult valgetele» reegli tõttu

Postimees
Copy
1940. aastate lõpus ja 1950. aastatel oli USA lõunaosariikides tavaline, et surnuaiad olid segregeeritud ning Texases asuv Mineola linn eemaldas alles läinud suvel tara, mis eraldas valgenahaliste ja mustanahaliste hauaplatse.
1940. aastate lõpus ja 1950. aastatel oli USA lõunaosariikides tavaline, et surnuaiad olid segregeeritud ning Texases asuv Mineola linn eemaldas alles läinud suvel tara, mis eraldas valgenahaliste ja mustanahaliste hauaplatse. Foto: Sarah A. Miller / AP / Scanpix

USA Louisiana osariigi mustanahalise asešerifi perekonna teatel keeldus kohalik surnuaed meest maha matmast, kuna viimases puhkepaigas kehtis reegel, et sinna tohib matta ainult valgenahalisi.

Alleni valla šerifiameti juhi asetäitja Darrell Semien suri eelmisel pühapäeval 55-aasta vanuselt. Kui tema lesk Karla läks kohalikku Oaklin Springsi surnuaeda matuste asjus pärima, siis öeldi naisele, et politseiametnikku ei saa sinna sängitada, teatas Semieni perekond.

«Ma läksin just Oaklin Springsi surnuaeda, et valida oma abikaasa matmiseks hauaplats. Ma kohtusin seal ühe daamiga ning ta ütles, et ei saa mulle hauaplatsi müüa, kuna surnuaed on mõeldud vaid valgenahalistele,» kirjutas Karla Semien sel teisipäeval Facebookis. «Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et midagi sellist juhtub Louisianas, Oberlinis 2021. aastal.»

Oaklin Springsi surnuaed kinnitas kohalikule telekanalile KPLC, et 1950. aastatest pärinevas lepingus seisab, et seal on lubatud ainult valgenahaliste inimeste säilmete matmine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles