Uuring: Eesti õpilaste seas on kasvanud õiglase kaubanduse tähtsus

Pärnu kunstikooli õpilased tutvuvad visandiraamatutega. Foto: Monika Vaher

Eesti õpilaste seas on kasvanud õiglase kaubanduse tähtsus ning suuremat vastutust oodatakse ettevõtetelt, selgus Eesti õpilaste seas läbi viidud värskest õiglase kaubanduse teadlikkuse uuringust, mida korraldas MTÜ Mondo juba neljandat korda.

Noorte hulgas on Fairtrade märgisest kõige teadlikumad alla 15-aastased, seejuures oskavad just nooremad ka enam põhjendada selle vajalikkust. Oluliselt on õpilaste seas kasvanud õiglase kaubanduse alane teadlikkus ning keskkonnasäästlikkuse ja ettevõtete vastutuse tähtsus.

Fairtrade märgist on tähele pannud 73 protsenti alla 15-aastastest ning 62 protsenti 15-19-aastastest.  Uuringu kohaselt on Eesti õpilaste usk õiglase kaubanduse süsteemi tõusnud - kui 2018. aastal oli see 60 protsenti, siis mullu 66 protsenti. Noorematest kui 15-aastastest õpilastest usuvad õiglase kaubanduse süsteemi 75 protsenti ja 15-19-aastastest õpilastest 65 protsenti. Tüdrukud usuvad sellesse rohkem kui poisid, näitajad on vastavalt 70 ja 63 protsenti. 

Võrreldes 2018. aastal läbi viidud uuringuga on õiglase kaubanduse tähendus jäänud samaks, ent see paistab hõlmavat õpilaste jaoks rohkem aspekte. 

Endiselt tähendab õiglane kaubandus õpilastele inimväärset tasu töölistele 81 protsendiga ning laps- ja orjatöö keeldu 76 protsendiga. Natuke vähem, aga samuti olulisel kohal, on usaldusväärsus 64 protsendiga ja keskkonnasäästlikkus 55 protsendiga. 

Kui 2018. aastal oli vanematel õpilastel rohkem põhjendusi, miks õiglase kaubanduse tooteid osta, siis seekord on pigem noorematel rohkem põhjusi. Samuti tõid nooremad kui 15-aastased rohkem välja keskkonnasäästlikust. Võrreldes 2018. aastaga on keskkonnasäästlikkus hüpanud olulisuselt neljandalt kohalt kolmandale kohale. Tüdrukutel on poistest enam põhjendusi, miks nad neid tooteid ostavad. 

34 protsenti leiab, et õiglase kaubanduse ideid peavad toetama eeskätt Eesti ettevõtted, kes kasutavad toorainet. Võrreldes 2018. aastaga näevad õpilased ärisektoril suuremat vastutust 

74 protsenti leiavad, et Eesti ettevõtted võiksid kasutusele võtta eetiliselt sertifitseeritud tooraine. 81 protsenti usuvad, et tarbijad saavad oma ostukäitumisega mõjutada inimeste elu arengumaades.

Fairtrade märgisega tooteid ei osteta eelkõige seepärast, et neid on poeriiulitelt raske leida - nii märkis 39 protsenti. 21 protsenti vastanud õpilastest ütlevad, et neid tooteid ei müüda seal kaupluses, kust nad tavaliselt ostavad.

Fairtrade märgist toodetel on märgatud sama palju kui eelmiseski uuringus - 64 protsenti. Seejuures on tüdrukud märgist kohanud rohkem kui poisid.

Valmisolek osta õiglase kaubanduse tooteid ka edaspidi on suurenenud 72 protsendilt 78 protsendile. Enamasti ostetakse Fairtrade märgisega tooteid, sest leitakse, et see parandab inimeste elujärge arengumaades  ja usaldatakse Fairtrade’i põhimõtteid.

Uuringus osales 25 kooli ja 1307 õpilast. Kõige rohkem vastajaid oli Pärnu Ühisgümnaasiumist, Tallinna 32. keskkoolist, Tallinna Tehnikagümnaasiumist ja Viimsi koolist. 

Eesti õpilaste õiglase kaubanduse teadlikkuse uuringut on MTÜ Mondo korraldanud üle kahe aasta 2014. aastast peale.

MTÜ Mondo tegutseb 2007. aastast ning on tänaseks Eesti suurim arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon.