Žürii valis ajakirjanduspreemiate konkursi viie kategooria nominendid

Postimees
Copy
Eesti ajalehed.
Eesti ajalehed. Foto: Madis Veltman / Postimees

Eesti Mediaettevõtete Liidu žürii valis täna toimunud koosolekul välja 2020. aasta parima üleriigilise uudise, arvamuse, olemusloo, multimeedia ja noore ajakirjaniku nominendid.

Uudise nominendid on Postimehes 3. augustil ilmunud Ülle Harju uudis «RMK jätab kultuurimälestised lagunema», Äripäevas 7. augustil ilmunud Pille Ivaski uudis «Porto Franco Jaapani tetris: kuidas riigi suurlaenu tingimused firmale sobivaks kujunesid», Äripäevas 19. novembril ilmunud Koit Brinkmanni uudis «Eesti Post seisis maksejõuetuse lävel» ning Eesti Ekspressis ilmunud artiklite sari koroonakaitsevahendite olukorrast, mille autorid on Martin Laine, Tarmo Vahter, Oliver Kund ja Holger Roonemaa.

Uudise kategoorias esitati 42 tööd.

Arvamuse nominendid on Siiri Erala Postimehes 30. oktoobril ilmunud arvamusega «Seal, kus inimesel on süda», Ann-Marii Nergi Eesti Päevalehe LP-s 4. juulil ilmunud arvamusega «AUTORIKÜLG | Ann-Marii Nergi: vanglakaristus kohtuistungi kajastamise eest? Lubage vastu vaielda!» ja 4. detsembril Delfi Ärilehes ilmunud arvamusega «Ajakirjanduse võit. Riigikohus otsustas: Sadama istungite kajastamise keelamine oli vale» ning Mikk Salu Eesti Ekspressis 20. juunil ilmunud arvamusega «Lihula tulistamine on hull üksikjuhtum. Eestis ei ole tulirelvadega suuri probleeme».

Arvamuse kategoorias laekus 29 tööd.

Olemusloo kategooria nominendid on Elo Mõttus-Leppiku intervjuu Postimehes 22. oktoobril «Estonia uurimiskomisjoni juht Andi Meister – intervjuu pärast 23 aastat vaikimist», Eesti Päevalehes 26. juunil ilmunud Anna Teele Orava lugu «Kõik teadsid, aga vaikisid. Endine aasta ema piinas kasulapsi aastakümneid» ning 12. veebruaril Eesti Ekspressis ilmunud Toivo Tänavsuu lugu «Agu Uudelepa viimased päevad: «Võtsin kogu jõu kokku, et lastega veel hüvasti jätta»».

Olemusloo kategoorias kandideeris 45 tööd.

Multimeedia nominendid on Õhtulehe paberlehes 19. septembril ja veebis ajavahemikus 6. juuli kuni 18. september ilmunud «Väikelinnatuur», mille saatejuhid on Johanna-Kadri Kuusk, Geidi Raud, Madleen Vapper, Gitta Riener, Marvel Riik, Viljar Voog, Kristiina Tilk ja Märt Niidassoo; Eesti Ekspressis 15. jaanuaril 2020 ilmunud «kes on kogu Tallinna täis sodinud DJ Tiine Rott? Ekspress teab», mille autorid on Mihkel Ulk, Greete Lehepuu, Imbi Võrel, Anna Plukk ja Mart Nigola; Delfis 28. detsembril avaldatud «Interaktiivne kalkulaator. Millal mind koroona vastu vaktsineeritakse?», mille autorid on Greete Palgi ja Toom Tragel; Eesti Päevalehes 31. jaanuaril 2020 avaldatud «Tartu rahu – väikese riigi suur ime», mille autorid on Maarja Pakats, Roman Starapopov, Priit Simson, Dmitri Fedotkin, Mana Kaasik, Priit Simson, Anna Plukk, Imbi Võrel, Liisi Viskus, Mart Nigola, Aare Reivart, Helve Laasik ja Mihkel Ulk; Postimehes 24. märtsil ilmunud «koroonastatistika», mille autorid on Heleri Kuris ja Aarne Seppel.

Multimeedias esitati kokku 16 tööd.

Uudise, arvamuse, olemusloo ja multimeedia võitjad saavad auhinnaks 1000 eurot (neto) ja diplomi.

Noore ajakirjaniku nominendid on Kadri Kuulpak Õhtulehest, Anna Teele Orav Eesti Päevalehest ja Greete Lehepuu Eesti Ekspressist.

Noore ajakirjaniku nominendid valiti välja 24 kandidaadi seast. Noore ajakirjaniku preemia suurus on 5000 eurot ja seda rahastavad ajakirjandustaustaga eraisikud Jüri Ehasalu, Hans H. Luik, Igor Rõtov, Margus Mets ja Mart Kadastik.

Žürii tööd juhtis Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald. Žüriisse kuulusid noore ajakirjaniku preemia rahastajate esindajana Jüri Ehasalu, Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson, Äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Postimehe peatoimetaja asetäitjad Aivar Reinap ja Kalev Korv, Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm, Võrumaa Teataja väljaandja Kalev Annom ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov.

Võitjad avalikustatakse 5. märtsil toimuval veebitseremoonial.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles