ÜLEVAADE ⟩ Mida arvavad Eesti eurosaadikud Josep Borrelli Moskva-visiidist?

Sergei Lavrov ja Josep Borrell. FOTO: Vene välisministeeriumi pressiteenistus / AP / Scanpix

See oli visiit valel ajal ja vales kohas, paistab hispaania sotside kodusõja-aegadeni ulatuvat tänuvõlga Venemaa ees, Josep Borrellil oli pragmaatiline mandaat, kõlasid Eesti eurosaadikute hinnangud ELi kõrge esindaja tänasele Moskva-käigule.

FOTO: Madis Veltman

Andrus Ansip, Reformierakond, Uuenev Euroopa

«See on hea moment minna, et kohtuda Venemaa ametivõimudega ja nendega rääkida. Ma ei jaga arvamust, et kui asjad lähevad halvaks, siis te ei räägi. Vastupidi. Mul oleks väga hea meel näha Navalnõit, kui venelased seda lubavad,» ütles Borrell kümme päeva tagasi ajakirjanikele.

Öeldakse küll, et igast kohtumisest on võimalik mõlemal poolel saada kasu, kui ei asuta kohe alguses eitavale seisukohale. See kohtumine oli aga nii valel ajal ja nii vales kohas, et sellest sai võita ja võitis ainult Putin. Ei olnud hea moment minna, ei olnud hea koht, kuhu minna, ei lubatud Borrellil kohtuda Navalnõiga. Sisuliselt saadeti visiidiga sõnum, et midagi hullu pole ju juhtunud ja elu läheb edasi nagu ennegi. See visiit oli vale, seda polnud meile vaja.

FOTO: Erik Prozes

Riho Terras, Isamaa, Euroopa Rahvapartei

Minu hinnangul on EL-i kõrge välispoliitika esindaja Josep Borrelli visiit Moskvasse äärmiselt halvasti ajastatud ning selle toimumine on ELile alandav ning legitimeerib Putini režiimi repressioone vene rahva vastu.

Härra Borrelli visiidile eelnenud sõnum, mida ta ka metoodiliselt üle terve Euroopa ajakirjanduse publitseeris, oli sõnum usalduse taastamise vajadusest. See on Venemaad valitseva režiimi tegude taustal vastuvõetamatu retoorika.

Kui ei teaks Josep Borrelli tausta, võiks arvata, et tegu on uskumatu naiivsusega. Paraku on EL-i kõrge välispoliitika esindaja näol tegu hispaania sotsialistiga, kellele flirt Venemaaga pole võõras. Borrelli ja tema kamraadide tänuvõlg Venemaa ees ulatub juba Hispaania kodusõja aegadesse.

Tegu on üsna musta päevaga EL-i välis- ja julgeolekupoliitika lähiajaloos ning mingeid reaalseid tulemusi see visiit endaga kaasa ei too, ehk vaid pettumust ja häbitunnet.

FOTO: OLIVIER HOSLET / EPA / Scanpix

Urmas Paet, Reformierakond, Uuenev Euroopa

ELi välisasjade kõrge esindaja pole Venemaal käinud neli aastat ja nüüd otsustas Borrell minna. Paraku sattus see visiit väga valele ajale. Hoolimata ELi üleskutsetest Venemaale mitte vangistada Navalnõid ja mitte represseerida meeleavaldajaid, on Vene võim värskelt käitunud risti vastupidi.

Navalnõi on kiirkorras aastateks vangi mõistetud ning meeleavaldused julmalt laiali pekstud koos tuhandete inimeste alandamise ja vahistamisega. ELil on aga soovitatud vait olla.

Borrelli soov Venemaaga kliimaküsimusi ja Iraani olukorda arutada võib olla mõistetav, kuid mitte ülalpool kirjeldatud kontekstis. Tema visiit praegusel hetkel võimaldab just toimunud repressioonidele justkui joone vahele tõmmata ja tavapärase rahvusvahelise agendaga edasi liikuda.

Lisaks ka pressikonverentsil läks nii, nagu võiski eeldada. Sõnum oli segane ja nõrk. See visiit oleks võinud praegu ja sellisel kujul olemata olla.

FOTO: Remo Tõnismäe

Jaak Madison, EKRE, Identiteet ja Demokraatia

ELi kõrge välisesindaja tegevus on katastroof.

Borrelli visiit Moskvasse sai küll juba varem kriitika osaliseks, kuid enne visiiti võis olla äraootaval seisukohal. Teatavasti on diplomaatilised suhted vajalikud ka mitte suurimate sõprade vahel ja täielik kontakti puudumine on alati kahjulik.

Paraku eeldab diplomaatiline suhtlus ka võimekust ja soovi oma eesmärke saavutada. Borrelil ei paista olevat kumbagi – ei võimekust ega soovi midagi saavutada. Seda tõestas ka tema hambutu pressikonverents Lavroviga, kus venelased pehmelt öeldes loputasid ta läbi.

Seda enam on see muret tekitav, kuna Eesti välispoliitiline uus suund, mida esindab välisminister Liimets, paistab selgelt olevat oma välispoliitika täielik allutamine ELi välispoliitikale. ELi välispoliitika juht on aga paraku end tõestanud nõrga diplomaadina, mis kindlasti peaks üles äratama ka viimased föderalistid Eestis, kes laulavad mantrat Euroopa väärtustest ja ühisest poliitikast.

FOTO: SILLE ANNUK

Marina Kaljurand, SDE, S&D

Borrell jättis kasutamata võimaluse seista sirge seljaga Euroopa väärtuste eest, mõista hukka inimõiguste rikkumine Venemaal ja toetada Vene opositisooni.

Ta ei öelnud otseselt midagi väga valesti, aga ta jäi praktiliselt kõiges Lavrovi varju ja üldmuljena jäid pressikonverentsil kõlama Vene seisukohad. Igaühele, kes natukenegi Venemaad tunneb, on selge, et Venemaa püüab taolisi kohtumisi oma huvides ära kasutada ja Lavrov on väga kogenud diplomaat.

Ma ei tea, kas Borrell ei osanud, ei tahtnud või ei julgenud anda selgeid ja konkreetseid vastuseid. Paaril korral oli lihtsalt hale vaadata, kui hätta ta jäi, näiteks rääkides Kuubast või Lätist. Lavrovi ja Borrelli pressikonverents oli justkui halb meenutus kurikuulsast Putini ja Trumpi pressikonverentsist. Eriti traagiliseks muutis vaatepildi see, et samal ajal ja samas linnas oli Navalnõi uute süüdistustega kohtu ees.

Mul on Borrelli pärast piinlik nii eurooplaste ees, aga veelgi rohkem - Venemaa oositsiooni ja tsiviilühiskonna ees.

FOTO: Mihkel Maripuu

Yana Toom, Keskerakond, Uuenev Euroopa

Ma saan aru kolleegide pettumusest, kuigi jagan seda vaid osaliselt. Nimelt selles osas, et Borelli sõnum taaskord näitas, millisel määral Euroopa parlament tegelikult määrab ELi poliitikat.

Antud juhul meie roll on nullilähedane - alles kaks nädalat tagasi kutsus parlament üles karmistama sanktsioone (mina jäin erapooletuks). Kui vaadates olukorda peab endale aru andma, et selle visiidi võtmesõnaks on vaktsiin.

Bloomberg väidab, et majanduse taastamiseks on vaja vaktsineerida 75 protsenti elanikkonnast. Tänase tempo juures see nõuab ELilt kaks-kolm aastat (näiteks USA-lt - 11 kuud). Usun, et Borell tuli Moskvasse just sellise Euroopa Komisjoni mandaadiga, mille raames ta tegutses. Seda nimetatakse poliitiliseks pragmaatilisuseks.

FOTO: Erik Prozes

Sven Mikser, SDE, S&D

Borrell esindab koolkonda, mis leiab, et vaatamata erimeelsustele tuleb Venemaaga kõnelda. Keegi ei vaidlegi, et suhelda tuleb. Küsimus on, milliselt positsioonilt.

EL on demokraatia, inimõiguste ja õigusriikluse ning reeglitel põhineva multilateraalsete maailmakorra juhtiv eestkõneleja. Venemaa on riik, mis on lähiminevikus sõjaliselt rünnanud kahte naaberriiki ja okupeerib jätkuvalt osa nende suveräänsest territooriumist. Riik, mis järjekindlalt rikub rahvusvahelisi lepinguid. Riik, kus valitseva režiimi oponendid peavad kartma elu pärast nii kodu- kui välismaal ja kus neid võidakse rünnata isegi rahvusvaheliselt keelatud keemiarelvadega.

Sellise režiimiga peab EL suhtlema karmilt ja nõudlikult.

Borrelli visiit, mis toimus hetkel, mil Vene võimud on vangi mõistnud atendaadikatse üle elanud juhtiva opositsioonipoliitiku, püüavad maha suruda demokraatlikke meeleavaldusi ja saadavad riigist välja Euroopa diplomaate, ei vastanud paraku ootustele, mida Euroopa välispoliitikale ja kõrgele esindajale tuleks seada.

Sisu on valminud koostöös Euroopa Parlamendiga.

FOTO: Europarlament
Tagasi üles
Back