Ehmatavad numbrid ⟩ 40 protsenti lähikontaktsetest ei muuda oma käitumist

Kuigi koroonaviirus on Eestis juba ligi aasta, tekib endiselt küsimusi, kuidas tuleb käituda lähikontaktsena. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Teadusnõukoja juhi, viroloogoaprofessori Irja Lutsari sõnul näitavad seireuuringu andmed, et 40 protsenti koroonaviirusega nakatunute lähikontaktsetest ei muuda oma käitumist ja aitavad nii tõenäoliselt kaasa viiruse kiiremale levikule.

Lutsari sõnul on potentsiaalse nakkushaige isolatsioon üks olulisemaid tegevusi nakkushaiguste vältimisel. Mida paremini isoleeruvad lähikontaktsed, seda raskem on viirusel ühiskonnas levida. Lähikontaktsena isolatsioonis olemine on ebamugav, aga mitte midagi sellist, millega hakkama ei saa.

Kuigi koroonaviirus on Eestis levinud juba ligi aasta, tekib ikka veel küsimusi, kuidas käituda lähikontaktsena. Seetõttu koostas Lutsar detailse ülevaate, keda loetakse lähikontaktseks ja kuidas tuleb lähikontaktsena käituda.

Lühikokkuvõte

1. Lähikontaktseks loetakse isikut, kes SARS-CoV-2 PCR positiivsele isikule on olnud lähemal kui 2 meetrit ja kauem kui 15 minutit.

2. Isolatsiooni (püsi kodus ja ära kohtu siseruumides inimestega) tuleb jääda kohe, kui lähikontaktist teada saate.

3. Kui ei teki haigussümptomeid, kestab isolatsioon 10 päeva.

Miks isoleeruda?

SARS-CoV-2 on inimeselt inimesele leviv viirus, mida iseloomustab pikk peiteaeg (2–14 päeva; enamik siiski haigestub 10 päeva jooksul) ja kus viiruse levitamisel olulist osa etendavad veel haigustunnusteta näiliselt terved isikud. Oht nakatuda pärast kontakti PCR-positiivse isikuga sõltub kontakti intensiivsusest. PCR-positiivse isikuga ühes leibkonnas elavatest nakatub umbes 40 protsenti kontaktsetest, kuid kogukonna kontaktide korral (töökohad, kool) nakatub umbes 4 protsenti. Rusikareegel on, et mida tihedam kontakt, seda suurem on tõenäosus nakatuda. Oluline on ka, et nii maskide/respiraatorite kandmine, distantsi hoidmine ja käte pesemine vähendab küll oluliselt nakatumise ohtu, kuid ei väldi nakatumist 100 protsenti. Kuna meil pole praegu ühtegi moodust, millega kindlaks teha, kes lähikontaktsetest nakatub ja kes mitte, siis viiruse leviku vältimiseks peavadki kõik lähikontaktsed kohe, kui kontaktist teada saavad, eneseisolatsiooni jääma.

Mis on lähikontakt?

Lähikontaktseks loetakse inimest, kes on olnud PCR-positiivsele isikule lähemal kui 2 meetrit ja kauem kui 15 minutit ajal, mil isik on kas PCR-positiivne ja/või haigussümptomitega või 48 tundi enne haigussümptomite ja/või PCR-positiivsuse ilmnemist. Lähikontaktsete kontaktseid (ehk sekundaarseid kontakte) nakkushaigega kontaktseks ei loeta ja nendele ei laiene ka isolatsiooni nõuded. Samuti ei kuulu lähikontaktsete hulka õpilased ja õpetajad, kes kooli juhtkonna otsusel on suunatud igaks juhuks kaugõppele või töötajad, kes on suunatud kodutööle ning need, kellel otsene kontakt SARS-CoV-2 positiivse isikuga puudub.

Millal jääda isolatsiooni?

Karantiini/isolatsiooni tuleb jääda kohe, kui saate teada, et olete olnud lähikontaktis, mistõttu on oluline, et PCR-positiivsed inimesed teataksid oma kontaktsetele positiivse testi tulemusest viivitamata. Väär on arusaam, et enne ma isolatsiooni või karantiini ei jää, kui terviseamet mulle helistab. Terviseamet ei ütle teile midagi, mida te juba ise ei tea. Isolatsioonis/karantiinis olla on ebamugav, aga see on siiski oluliselt paremini talutav, kui elada teadmisega, et minu hooletuse tõttu on keegi väga raskelt haigestunud.

Kuidas käituda lähikontaktsena isolatsioonis?

Lähikontaktsena tuleb püsida kodus ja vältida teiste inimestega kokku puutumist nii palju kui võimalik. Kuna lähikontaktne on enamasti terve, siis kodust töötamine või õppimine pole keelatud, samas aga tuleb loobuda kõigist tegevustest, mis toimuvad väljaspool kodu (sh. sõprade ning perekonna liikmetega kokku saamine, poes käimine, igasugused peod, huvitegevus jne.) Õues käimine pole keelatud, aga sealgi vältige kontakte ja eelistage kohti, kus on vähe inimesi. Kaubanduskeskustest, sõpradest, trennidest ja muust sarnasest hoidke eemale. Kui tekivad väiksemadki haigussümptomid, siis minge kohe testima, et ennekõike tuvastada teie lähikontakte. Kui olete korralikult isolatsioonis püsinud, tekib ka uusi kontakte minimaalselt.

Millel lõpeb lähikontaktse isolatsioon?

Kui haigussümptomeid ei teki, siis lähikontaktse isolatsioon kestab 10 päeva kontaktist alates. Kui tekivad Covid-19 sümptomid (palavik, köha/nohu, maitse ja lõhnatundlikkuse häired, aga ka peavalu, kõhuvalu koos kõhulahtisusega), siis tuleb kohe pöörduda perearsti poole ja SARS-CoV-2 olemasolu kontrollida. Üldreeglina isolatsiooni lõppedes proovi teha pole tarvis see ei anna midagi juurde. Siiski võib perearst soovitada lähikontaktsele prooviandmist 5.–6. isolatsiooni päeval, et teha võimalikult varakult kindlaks nakatumine.

Kes ei pea lähikontaktsena isolatsiooni jääma?

1. Isikud, kes on saanud täieliku vaktsiinikuuri EUs registreeritud vaktsiinidega. See tähendab, et teisest vaktsiinisüstist peab olema möödas 7 päeva Comirnaty, 14 päeva Moderna Covid-19 vaktsiini ja 15 päeva AstraZeneca Covidi-vaktsiini korral.

2. Isikud, kes on põdenud PCR-positiivset Covid-19 infektsiooni viimase 6 kuu jooksul.

3. Isikud, kes on olnud lähikontaktsete lähikontaktsed (nt kui lapse klassis on olnud PCR-positiivne, siis selle lapse leibkondsed lähikontaktsed pole ja võivad oma tavalist elu jätkata).