Tartu ülikooli uuring: koroonaviiruse antikehad säilivad ka kergelt põdenud inimestel
8. veebruar 2021, 09:23
/nginx/o/2020/08/05/13255580t1hd348.jpg)
Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avaldasid esimesed Eesti andmed koroonaviiruse antikehade püsivuse kohta pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist – 80 protsendil uuritavatest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem olemas.
Koroonaviiruse antikehade püsivuse uuringus vaadeldi Saaremaalt Kuressaare ja Tallinnast Järveotsa perearstikeskuse patsiente, kellel olid maist kuni juulini 2020 koroonaviiruse antikehad organismis olemas. Novembris 2020 uuriti neid patsiente taas.
Teadlased vaatlesid antikehade püsivust inimestel, kes olid Covid-19 põdenud asümptomaatiliselt või kergekujuliselt. Uuringu esmased andmed näitasid, et läbipõdemise järel püsisid SARS-CoV-2 antikehad umbes 80 protsendil uuritavatest vähemalt kaheksa kuud. Ka viirust neutraliseerivate antikehade levimus oli sarnane. Pikemaajalisi andmeid praegu veel ei ole.
Nende tulemuste toel on saadud teada, et ka kergelt või asümptomaatiliselt haigust põdenud inimestel kujuneb koroonaviiruse vastane immuunsus. «Praegu ei ole alust arvata, et kergelt Covid-19 põdenutel kaoks immuunsus kiiremini kui haigust väga raskelt põdenud inimestel,» rääkis KoroSero-EST-1 järeluuringu juht, Tartu Ülikooli lastenakkushaiguste lektor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi pediaatria eriala arst-õppejõud Piia Jõgi.
Immuunsuse kujunemist ja seda, miks 20 protsendil uuritavatest antikehad ei püsi või püsivad vähem aega, alles uuritakse. Jõgi tõdes, et immuunsuse kujunemine sõltub mitmest tegurist: «Olemas on n-ö antikehade tagatud immuunsus, mida me siiani uurinud oleme. Praegu käivad sama uuringu raames aga teist tüüpi ehk rakulise immuunsuse uuringud.»
Järgmise sammuna võtavadki teadlased kokku rakulise immuunsuse ja põletikumarkerite uuringute tulemused, mis võiksid anda rohkem teavet nii immuunsuse püsimisest kui ka põhjustest, miks mõni inimene põeb Covid-19 haigust raskelt, teised aga kergelt või asümptomaatiliselt.