Negavatt annab roheideedele tiivad

Foto: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Keskkonnahoiust ja roheideede vajalikkusest pole tarvis pikalt rääkida. Küllap on see juba kõigile kohale jõudnud, et üha uute asjade ja teenuste tarbimise tempos enam edasi liikuda ei saa. Mündil on ka teine külg – just meie käes on võti seda kõike muuta ja oluliselt pidurdada. Aga kuidas?

Siin tuleb appi Keskkonnainvesteeringute Keskuse algatatud roheideede konkurss Negavatt. Projektijuht Anni Raie sõnul nõuab rohepööre üha enam erinevate sihtgruppide kaasatust ning siin ei tohi ära unustada noori ja nende soove, sest just nemad mõistavad olukorra tõsidust kõige enam. „Eeskätt noortele on vaja planeeti, kus saab ka 30 aasta pärast täisväärtuslikult elada. Noortel on tihtipeale väga häid ideid, ent napib oskusi, kogemusi ja raha nende realiseerimiseks või ettevõtlusega alustamiseks. Hirm, teadmatus ja vähesed oskused ongi kõige suuremad pidurid nii innovatsioonis kui ka ettevõtluses,“ mõtiskleb ta. Just sellest ajendatuna käivitatigi kaheksa aastat tagasi Negavati konkurss, mis on suunatud 18–30-aastastele noortele ning ärgitab ja toetab neid, kes soovivad muuta maailma keskkonnasäästlikumaks. Konkursile võib esitada nii toodete kui ka teenuste ideid, aga väga oodatud on veel ideed keskkonnaalaste teavitustegevuste läbiviimiseks. Konkursi võitja saab oma idee elluviimiseks 10 000 eurot, teine koht 5000 ning kolmas koht 3000 eurot. Kümnele paremale on Negavatt pannud välja 1000 eurot oma idee katsetamiseks. Rahast veelgi olulisemad on konkursi käigus saadud kogemused, kontaktid ja igakülgne eksperttugi.

Ära karda, ideed ongi mõeldud katsetamiseks!

„Oleme praegu olukorras, kus igasugune keskkonda hoidev idee ning tegevus on kuldaväärt, sellest võib alguse saada väga oluline muutus teenuste ja toodete tarbimises, aga ka inimeste mõttemaailmas. Just seetõttu tasub kõik vähegi rohelised ideed meie konkursile esitada,“ julgustab Raie ja lisab, et kaotada pole midagi, ainult võita! Negavatil osalemisega ei võta ükski meeskond endale otseseid rahalisi kohustusi. „Isegi kui lõpptulemusena idee ei õnnestu ega realiseeru, kuid on näha, et meeskond on selle nimel väga pingutanud, siis Negavatt raha tagasi ei küsi,“ kinnitab Raie. „Kui me suudame juba noori panna mõtlema roheideedele ja käivitada neis liikumise keskkonnasäästliku maailma poole, oleme juba võitnud,“ usub ta. Võidavad eeskätt just noored, kes on kogemuse võrra rikkamad ja oskavad edasisi ettevõtmisi juba selles valguses planeerida.

Idee on, aga millest alustada?

Esmalt tuleb oma idee konkursile esitada! Ideid oodatakse kuni 21. veebruarini Negavati kodulehel www.negavatt.ee. Seejärel koguneb komisjon, kes vaatab üle kõik konkursile esitatud ideed ja valib 15 paremat, mis saavad igakülgse toe ja know-how ideede edasiarendamiseks.

15 paremat tiimi läbivad 2-päevase boot-camp’i, kus ekspertide juhendamisel ja julgustava pilgu all vormuvad ideedest juba konkreetsed sammud ja eesmärgid. „Alguses on kõik ideed hästi toored ja laiali ning tiimi ambitsioon on kohe kogu maailm ära päästa. Tugivõrgustik aga istub noortega maha, aitab neil idee konkreetsemaks muuta ja mõelda, mida esimeses etapis ära teha,“ kirjeldab Raie protsessi. Boot-camp’i lõpptulemusena on tiimidel selgem arusaam oma projektist ja selle keskkonnamõjust ning suutlikkus seda tutvustada ja žüriile maha müüa. Seejärel valibki žürii omakorda kümme paremat ideed, mis saavad ligipääsu põhjalikule koolitusprogrammile, kus õpetatakse projektide kirjutamist, raha haldamist, turundamist ning toote- ja teenusedisaini. Lisaks pälvivad kõik esikümnesse jõudnud meeskonnad Negavati rahalise toetuse 1000 euro ulatuses. „Anname kõik eeldused idee testimiseks ja elluviimiseks.“ Superfinaalis võistlevad kümme paremat, kelle seast selguvadki need kõige-kõigemad ideed.

Edukaid näiteid on palju

Negavatt töötab päriselt, sest just sellelt konkursilt on välja kasvanud nii mõnigi innovatiivne ettevõtja, kes muudab oma tegevusega maailma paremaks. „2016. aastal sai Negavatist alguse praeguseni toimiv edukas iduettevõte SmartVent, kes tegutseb muu hulgas Lõuna-Aafrika Vabariigis.“ Raie tõstab esile veel Pillirookõrsi, kompostiprügikasti Waste Fox, Eesti esimest taimset piima EiMu, hambapesutablette Münt jne. Negavati konkursil on olnud võidukad ka teavitustegevused ehk kampaaniate ideed. „Üks suurema kõlapinnaga keskkonnasäästukampaania oli „Võta Kraanist“, mis propageeris kraanivee joomist pakendatud vee asemel. Sellel tegevusel oli otsene positiivne mõju keskkonnale, mistõttu on ka taolised teadlikkust suurendavad ideed meie konkursile väga oodatud,“ lisas Raie.

Negavatt on Keskkonnainvesteeringute Keskuse ellu kutsutud roheideede konkurss, mis on mõeldud 18–30-aastastele noortele. Ideid saab esitada aadressil www.negavatt.ee kuni 21. veebruarini. Selle aasta parim roheidee selgub 8. juunil.

Kommentaar: Negavatt kui hüppelaud

Mayri Tiido, kes täna on Accelerate Estonia jääkmaterjalide voo töögrupi eestvedaja, osales Negavatil 2019. aastal. Õhtu enne kandideerimisaja lõppu otsustas Tiido oma sõbrannaga esitada roheidee Recyclist. Nende eesmärk oli luua veebiplatvorm, mis toob kokku kaks osapoolt: tootmisettevõtted, kes saavad lisada sinna oma tootmises tekkivad jääkmaterjalid, ja väike-ettevõtted, kes otsivad materjale enda toodete loomiseks.

“Tänu Negavatil saadud tagasisidele ja oskustele, mõistsime, kuidas oma algne roheidee tugevamaks saada,” räägib Tiido. Konkurss andis Recyclist tiimile võimaluse oma mõte päriselt ellu viia ja suhelda potentsiaalsete klientidega ning partneritega. Puudu polnud ka julgustusest, mis andis Mayrile ja tema tiimile rohkelt energiat ja motivatsiooni, et teemaga edasi tegeleda. Negavatt oli Tiidole tõeline hüppelaud ja nüüdseks on ta löönud käed Eesti Keskkonnaministeeriumiga, et võtta ette teekond seaduse muudatuste sisseviimiseks ja tingimuste loomiseks, et mitmetest jääkmaterjalidest, mis enne arvestati prügi hulka, saaks jälle ressurss.