Eksperdid: pandeemia ei lõpe võrdse juurdepääsuta vaktsiinile
Uute Covid-19 vaktsiinide väljatöötamine ei tee lõppu pandeemiale, kui kõik riigid ei saa oma annuseid kätte kiiresti ja õiglasel viisil, hoiatasid laupäeval eksperdid.
Paljud riigid arutavad vaktsiinipasside kasutuselevõttu, kui rahvusvaheline lennuliiklus taastub, on öeldud meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud avalikus kirjas, mille kohaselt vaktsiinide varumine jõukamates riikides üksnes pikendab üleilmset tervishoiualast eriolukorda.
Kirja autorid hoiatasid, et vaktsiininatsionalism võib tähendada Covaxi algatusele, mille eesmärk on tarnida vaktsiine ka madala ja keskmise sissetulekuga riikidele, paljudeks aastateks suurt vaktsiininappust.
«On karm tegelikkus, et maailm vajab praegu rohkem Covid-19 vaktsiini doose, kui ühegi varasema vaktsiini puhul ajaloos, et immuniseerida piisavalt inimesi üleilmse vaktsiiniimmuunsuse saavutamiseks,» märkis arikli juhtiv autor Olivier Wouters Londoni majandus- ja poliitikateaduste koolist.
«Kui vaktsiine võrdsemalt ei jaotata, võib minna koroonaviiruse kontrolli alla saamiseks globaalsel tasemel aastaid.»
Kuigi üle kahe tosina Covid-19 vaktsiini on kas arendamisel või kasutusloa saanud, seisavad madalama sissetulekuga maad endiselt silmitsi tohutute logistiliste väljakutsetega, et hankida vaktsiini ja manustada seda siis elanikkonnale.
See tähendab muu hulgas vahendite nappust vaktsiinide soetamiseks ja puudulikku taristut nende transportimiseks ja säilitamiseks. Eelkõige puudutab see just praegu turul olevaid mRNA vaktsiine, mida tuleb hoiustada sügavkülmas.
Hoolimata pretsedenditutest riiklikest ja erainvesteeringutest vaktsiini arendamisse ja tarnimisse, on Covaxi hinnangul neil vaja 2021. aastal veel 6,8 miljardit dollarit, et kindlustada nendega 92 arengumaad.
Olemasolevatele müüginumbritele tuginedes on 16 protsenti maailma rahvastikust moodustavad rikkad riigid juba taganud endale 70 protsenti vaktsiinidoosidest, millest piisaks kõigi nende kodanike korduvaks vaktsineerimiseks.
«Suurte vaktsiinikoguste hankimine sel viisil tähendab, et riigid seavad enda elanike ulatusliku immuniseerimise ettepoole vaesemate riikide tervishoiutöötajate ja riskirühmade vaktsineerimisest,» lausus kaasautor Mark Jit Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini koolist.
Kirjas kutsuti tootjaid kiirendama tehnoloogia üleandmist arengumaadele, et nad saaksid doose kodumaal toota, aga ka kontrollima hindu, mis on praegu äärmiselt kõrged.
Autorite sõnul oleks vaestele riikidele suureks abiks Hiinas, Indias ja Venemaal toodetud vaktsiinid, kui Maailma Terviseorganisatsioon need heaks kiidab, sest nende tarnimine ja ladustamine on lihtsamad kui USA ja Euroopa alternatiivide puhul.