Vjazmas maeti 1812. aasta Vene-Prantsuse sõjas hukkunute säilmeid (3)
Napoleoni taganemisel Moskvast 1812. aastal hukkunud Prantsuse ja Vene sõdurite säilmed maeti laupäeval Venemaal Vjazmas ümber monumendi juurde, mis sümboliseerib kahe riigi ühtekuuluvust.
19. sajandi Vene ja Prantsuse väejuhtide järeltulijad kogunesid tuulisele tseremooniale Vjazma linnas, et matta ümber 126 ühes veriseimas lahingus tapetu säilmed.
Lumesaju ja 15 külmakraadi juures mängis sõjaväeorkester ja kaheksa lippudega kaunistatud kirstu viidi Vjazma kalmistule, mis asub üle 200 kilomeetri Moskvast Läänes. Saluudi saatel maeti ümber 120 sõdurit, kolm naist ja kolm teismelist.
«Põlvkondade möödudes lepitavad surm ja aeg kõiki,» ütles kindralfeldmarssal Mihhail Kutuzovi järeltulija Julia Hitrovo.
Ühtaegu haakub see ümbermatmine 200 aasta möödumisega Napoleoni surmast tänavu mais.
Prantsuse ja vene arheoloogid avastasid massihaua 2019. aastal toimunud väljakaevamistel, mida juhtis Venemaa-Prantsuse ajalooliste algatuste arendamise fondi asutaja Pierre Malinowski.
Usutavasti osutasid kolm naist esmaabi ja pidasid prantsuse sõdurite kantiini, kuna teismelised olid trummilööjad.
Ilmselt langesid nad kõik 3. novembril 1812 toimunud Vjazma lahingus enne seda, kui taganev Prantsuse armee asus Berezina jõe kannatusrohkele ületamisele.
Harvanähtav lepitusüritus on aga langenud ajale, mil Euroopa ja Venemaa suhted on madalseisus, seda eriti seoses opositsiooni jõulise mahasurumisega Venemaal.
«Konflikti peaosaliste otsesed järeltulijad kohtuvad siin lepituse märgiks, et mälestada Vene ja Prantsuse sõdureid, keda nende esivanemad enam kui 200 aastat tagasi juhtisid,» ütles Malinowski AFP-le.
Kui massihaud ehitustööde käigus avastati, peeti seda kõigepealt Teise maailmasõjaga seotuks.
Hiljem selgitas Venemaa Teaduste Akadeemia, et säilmed kuuluvad Napoleoni sõduritele ning mõnedel juhtudel on metallist vorminööpide järgi kindlaks tehtud isegi konkreetsed isikud.