Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Sisuturundus

Just need ruumid ja pinnad on kodude räpasemad. Kas ka sinu kodus?

FOTO: Shutterstock

Kas sinu kodu on puhas ja hügieeniline? Või leidub seal siiski salapaiku, kus elutsevad bakterid ja koha on sisse võtnud hallitus? Hügieenitarvete müügi ja koolitamisega tegeleva ettevõtte Cleanella OÜ toob välja meie kodude kõige räpasemad kohad, mis võivad jääda pikalt tähelepanuta.

Prügikasti ja -kapi puhastamine

Väga sageli jäävad isegi pärast rutiinset koristamist välja kohad, mis ei ole otseselt silme all. Üheks selliseks kohaks on kindlasti valamukapi all olev prügikastisahtel. Seda peaks puhastama iga kord kui prügikasti tühjendatakse ning desinfitseerida tuleks ka prügikast. Kappi on hea pesta näiteks universaalse puhastusvahendiga.

FOTO: Shutterstock

Prügikasti puhastamiseks sobib desinfitseeriva toimega Velox Top AF, alkoholibaasil pindade desinfektsioon, mis samaaegselt puhastab mustuse ning hävitab kõik viirused, bakterid ja seened.

Ventilatsioonilõõrid – tolmu ja rasva meelispaik

Samuti tuleks tähelepanu pöörata ventilatsioonilõõridele ning õhupuhastitele, mis imevad endasse nii tolmu, toidurasvu kui kõikvõimalikke eoseid ja võivad aja möödudes muutuda haiguste levitajateks. Nende pesemine ja puhastamine rasvast ning kuhjunud õhusaastest on paras väljakutse, kuid kasutades aktiivvahtu on see siiski tehtav.

FOTO: Shutterstock

Millal viimati vaatasid kõrgete kappide peale ja taha?

Mustus ja tolm ning kinnikittinud rasv kipub kogunema ka kõrgete kappide peale, alla ja taha. Üheks võimaluseks on kasutada kõrgete köögikappide peal kilet, mida saab kergelt koos mustuse ja tolmuga eemaldada. Kuid eelnevalt tuleks kapipealsed korralikult puhtaks pesta ja kuivatada, et ei tekiks olukord, kus seentele ja hallitustele luuakse kattekile all hoopis sobiv keskkond kasvamiseks. Köögis tuleks päeva lõpuks puhastada ning aegajalt vajadusel desinfitseerida ka kõik töötasapinnad ja lõikelauad.

Toiduga kokkupuutuvate pindade nagu külmkapi sisepinna ja lõikelaua ning töötasapinna puhastamisel peab siiski jälgima, et toode oleks selleks sobiv. Veloxi alkoholivabad desinfitseerivad ja puhastavad rätikud on nendeks töödeks sobivad, kuid toiduga kokkupuutel tuleb pinnad pärast loputada ja kuivatada.

Vaipade alused vajavad tähelepanu

Tavalise koristamise käigus võivad puutumata jääda ka vaipade alused, mille alt kahjuks isegi parimad tolmuimejad tolmu kätte ei saa. Lisaks unustatakse tolmu võtta pildiraamidelt, põrandaliistudelt ja lülititelt. „Võite üllatuda, kui palju see üldilmele juurde annab, kui need kohad on puhtad,“ ütleb Cleanella OÜ juht.   

WC on sageli puhtam kui köögis olev nõudepesukäsn

Erinevates uuringutes on leitud, et isegi rohkem baktereid ja viiruseid võib leida televiisoripuldilt, arvuti klaviatuurilt, köögis olevalt lapilt või käsnalt, valamu äravoolutorust, kui WC prill-laualt. Kuid, kas teadsite, et eriti soodne koht bakteritele on niisked köögirätikud või soola- ja pipratopsid, mida ulatatakse käest-kätte? Millal vahetasite viimati köögirätikut või puhastasite soolatopsi? Või kas olete üldse selle peale tulnud, et soolatopsi pärast kasutamist hooldada?

Seda tuleks siiski teha ning köögirätikuid võiks vahetada lausa kord päevas. Asendada võib need ka ühekordsete rätikutega.

Kuid neid kohti meie kodudes, kuhu loome ise bakteritele soodsa kasvulava on teisigi. Nähtamatud tegelased kasvavad hoogsalt ka tükiseepidel ja nende alustel ning loomulikult hambaharja topsis. Hea soovitus on, et hambaharju ei tohiks hoida pimedas ja niiskes ning need tuleks pesemiste vahel kuivatada ning tükiseebi asemel tasuks kasutada vedelseepi.

Mis puudutab meie vannitubasid ja tualette, siis nendes ruumides peaks aeg-ajalt üle pesema ka seinad. Seda saab edukalt teha kasutades antibakteriaalsete omadustega puhastusvahendit.

Koristamisel kasuta õigeid vahendeid ja kindlasti kindaid!

Angela Anton märgib, et need ajad peaks nüüd möödas olema, kus “tõeline naine” tegi kõike kinnasteta. Isegi tavaline vesi on õrnale käenahale kahjulik rääkimata erinevatest koristuskemikaalidest, mille pikemal kasutamisel võivad välja kujuneda lausa allergiad. Selleks, et allergiline reaktsioon tekkida võiks, ei pea kasutama kanget profikemikaali, piisab ka tavalisest nõudepesuvahendist. Kuid, kui kange puhastusvahendi pakendile on märgitud „loputa“ või “kasuta isikukaitsevahendeid”, siis pole mõtet kangelast mängida ning eirata soovitusi.  

FOTO: medisept.pl

Kuna nii vesi kui kõik kemikaalid ärritavad ja kuivatavad nahka võiks enne koristuspäeva lisaks kinnaste kasutamisele oma käsi kaitsekreemiga kreemitada. Kindaid tohib panna kätte aga alles siis, kui käed on täiesti kuivad. Eelnevalt kreemi kasutades, peaks olema kreem lõplikult naha sisse imbunud.

Paraku ei kasuta paljud koristamisel aga jätkuvalt kindaid, sest need on pahatihti kohmakad ning valesti valitud kindad takistavad koristamist, pisidetailidelt tolmu võtmist jne. Sageli on põhjuseks ka liiga õhukesed kindad, mis on küll mugavad, kuid kergelt ja märkamatult rebenevad. „Kõige parem on kasutada kindaid, mis ei ole kohmakad, mis istuvad hästi käes, millel on säilinud näpuotste tunnetus, samas on nad rebenemiskindlad ja ruuduline pind peopesas takistab libisemist, kui märja käega toimetada,“ ütleb Angela, kes soovitab kasutada Power grip kindaid.

Laia valiku koristamiseks mõeldud vahendeid ja tooteid leiab Cleanella e-poest.

Tagasi üles
Back