Eesti luure raport ⟩ Venemaa tugevdab jätkuvalt relvajõude Läänemere piirkonnas

Venemaa tugevdab relvajõudusid Läänemrer piirkonnas. Foto: Sergei Gapon / AFP / Scanpix

Välisluureameti andmetel ei jätnud koroonaviiruse pandeemia puutumata ka Venemaa relvajõudusid, kuid sellest hoolimata jätkus eelmisel aastal relvajõudude tugevdamine Läänemere ääres ja kogu Venemaa lääneosas.

Viirusevastaste protseduuride tõttu lükati edasi kevadise kutse ajateenijate väljaõppe algus. Nakatunuid ja surnuid oli ka kõrgemate ohvitseride, kindralite ja admiralide hulgas. Isikkoosseisu pandi karantiini üksuste ja laevameeskondade kaupa, kirjutab välisluureamet oma värskes aastaraportis.

Samas ei saa ameti hinnangul öelda, et Vene relvajõudude üldine areng või oluline võimekus oleks viiruse tõttu palju kannatanud. Ajateenijaid võeti vastu tavapärasel arvul ning iga-aastane suurõppus – seekord «Kavkaz 2020» – toimus tavapärases mahus. Paljuski tõenäoliselt koroonast tingitud piirangute tõttu lükati kahe kuu võrra edasi iga-aastane strateegiline tuumarünnaku õppus, kuid see toimus siiski detsembris.

Liiati ei ole ühtegi märki sellest, et Venemaa oleks muutnud oma relvajõudude pikaaegset strateegiat – suurendada valmisolekut täiemõõtmeliseks vastasseisuks NATOga. Endiselt on näha, et selles vallas on Venemaale esmatähtis regionaalse jõuülekaalu suurendamine, seda nii vägede kohaloleku võtmes kui ka rakettrelvastuse moderniseerimisel ja paigutamisel.

Uued üksused Kaliningradi oblastis

Näiteks lõi Venemaa Kaliningradi oblastisse 2019. aastal tankipolgu ja 2020. aastal uue motolaskurdiviisi. Kaliningradi oblasti motolaskurdiviis on järjekorras kuues diviis seitsme viimase aasta jooksul, mille Vene Relvajõud on Lääne suunale loonud. Ühtlasi paigutab Venemaa Soome lahe kaldale kaldakaitseraketisüsteeme Bal, laskeulatusega 120 kilomeetrit.

Lisaks konventsionaalse sõjapidamise võimekuse kasvatamisele on uus suundumus ka vägede muutmine paindlikumaks, näiteks allpool kirjeldatud õhudessantvägede (VDV) reformimine. VDV üksused peavad olema tulevikus võimelised täitma ülesandeid kogu sõjategevuse spektris, lokaalsest konfliktist kuni ulatusliku konventsionaalse sõjani.

Venemaa relvajõud on senini pidanud oma sõjajõudude nurgakiviks Euroopas lähi- ja keskmaaraketisüsteemide ülekaalu ning taktikaliste tuumalõhkepeade täielikku ülekaalu. Keskmaa tuumarelvastuse piiramise (INF) lepingu lõppemise tõttu on Venemaa riigikaitse juhtkond hakanud muretsema selle ülekaalu säilimise pärast. Venemaa üritab ära hoida USA rakettrelvastuse paigutamist Euroopasse ning sellest tulenevat jõudude pariteeti. Endiselt on Venemaa juhtkond mures USA raketitõrjesüsteemi Aegis Ashore taristu pärast Euroopas, kuna Venemaa arvates takistab raketitõrje tal NATOt tuumarünnakuga ähvardada.

Pettus välispoliitikas

Selleks rakendatakse välispoliitilist mõjutus- ja pettetegevust. 2019. aasta septembris saatis Venemaa president Vladimir Putin mitme riigi, sealhulgas NATO riikide, aga ka näiteks Hiina juhtidele kirja, pakkudes välja kehtestada moratoorium INF lepingus täpsustatud keskmaarakettide paigutamisele Euroopas. Enamgi veel, Putin väitis, et Venemaa on nõus seda tegema ühepoolselt. Venemaa on aga juba alates 2017. aastast paigutanud oma riigi Euroopa-ossa kokku kolm divisjoni uue keskmaaulatusega (ja INF tüli aluseks olevat) raketisüsteemi 9M729 . Näitliku moratooriumi kehtestamine ei nõuaks seega Venemaalt mingeid järeleandmisi, küll aga kinnistaks Venemaa rakettrelvastuse täieliku ülevõimu Euroopas, kus NATO riikidel ei ole praegu ühtegi maa-maa tüüpi lühimaaraketisüsteemi, rääkimata keskmaarakettidest.

Venemaa näitab ennast järjekordselt koostööaltina, esitledes järeleandmisi, mis ei olegi tegelikult järeleandmised, märkis välisluureamet.

Venemaa jätkab välispoliitilist pettetegevust ka NATO kui organisatsiooni suhtes eesmärgiga nõrgestada allianssi ja transatlantilisi suhteid. 2020. aasta mais saatis välisminister Sergei Lavrov NATO peasekretärile kirja üleskutsega peatada suuremad õppused «kontaktjoonel» ning lülitada sõjaväelendudel sisse transpondrid. Sellega kaasnesid sarnase sisuga üleskutsed mitmelt Venemaa kõrgelt sõjaväelaselt. Tegelikult märkimisväärset muutust ei toimunud, vähenes vaid õppuste meediakajastus.

Vaatamata näilisele välispoliitilisele algatusele jätkas Venemaa õppusi Lääne sõjaväeringkonnas peaaegu tavapärases mahus. 2020. aasta augusti lõpul toimus Eesti kirdepiiri vahetus läheduses ja Soome lahel esmakordselt Venemaa 6. üldvägede armee ja Balti laevastiku koostööõppus, mille raames tehti muu hulgas meredessant Suursaarele. Ka Vene sõjalennukid lendavad endiselt väljalülitatud transpondritega ning jätkuvad luurelennud.

Venemaa harjutab sel aastal taas sõda NATOga Läänemere piirkonnas

2021. aastal on oodata järjekordset suurõppust Euroopa suunal – «Zapad 2021», kus harjutatakse tavapäraselt sõda NATOga Läänemere regioonis. Õppus on Eesti ja NATO seisukohalt oluline, kuna selle raames koondab Venemaa Balti riikide piiride äärde kümneid tuhandeid sõjaväelasi. Suureneb oluliselt Vene õhuväe lennuaktiivsus Läänemere kohal ning Venemaa toob siia regiooni tõenäoliselt juurde sõjalaevu Musta mere ja Põhjalaevastikust.

Nagu eelmiselgi korral «Zapad 2017» ajal, viib Venemaa 1. tankiarmee oma väed tõenäoliselt Vene–Valgevene ühise regionaalse väegrupi raames ka Valgevene territooriumile.

Seekordne õppus «Zapad» võib aga kujuneda mitmeski mõttes uudseks. Esiteks võib õppuse ülesehitust muuta sündmuste areng Valgevenes. Valgevene relvajõududel ja Vene–Valgevene ühisel regionaalsel väegrupil on tavapäraselt olnud kriitiline roll Venemaa operatiivplaanides Lääne suunal. Valgevene relvajõudusid võib tiheda integreerituse tõttu Vene Relvajõududega praegu nimetada Venemaa «Valgevene sõjaväeringkonnaks». Kuid Valgevene sisepoliitilise kriisi olulise süvenemise või poliitiliste reformide korral Valgevenes võib osutuda vajalikuks teha korrektuure Venemaa õppuste stsenaariumites või NATO-suunalistes sõjalistes plaanides.

Teine huvitav aspekt, millele õppusel «Zapad 2021» tähelepanu pöörata, on välisluureameti sõnul Hiina võimalik esmakordne osalemine Zapad-seeria õppusel. Hiina on osalenud Venemaa iga-aastastel strateegilistel õppustel alates õppusest «Vostok 2018». Kui Hiina kinnitab osalemist ka õppusel «Zapad 2021», siis on äärmiselt huvitav jälgida, kuidas defineerivad Hiina relvajõud oma rolli NATO-vastases sõjalises operatsioonis Euroopas. Samas tuleb nentida, et Venemaa ja Hiina sõjalist liitu lähiajal veel ei teki, sest Hiina ei ole sellest huvitatud.