Merits: LAVi viiruse tüvi on kaks korda nakkavam kui klassikaline vorm

Andres Merits. Foto: Margus Ansu

Eestis on avastatud 45 koroonaviiruse Briti tüve kandjat ja üks Lõuna-Aafrika mutatsioon. Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles Postimehele, et LAVi tüve leid Eestis ei peaks kedagi paanikasse viima, kuid tuleb meeles pidada, et see on nakkavam ja selle eripäraks on laialdane levimus noorte hulgas. 

Millised on need viirusetüved, mis võivad meieni jõuda Aafrika lõunaosast?

Madis Metsis: Tähtsaim LAVi tüvi on 501Y.V2, laiemalt tuntud kui Lõuna-Aafrika variant, mis avastati detsembris ja tänaseks jõudnud umbes 40 riiki maailmas. Just eile, 16. veebruaril jõudis see ka Indiasse ja täna tuli teade Eesti leiust. Tüvi on üsna suure levikuga ka Ühendkuningriigis, Austraalias ja kogu Aafrikas ning Euroopas, kõrgemate numbritega Austrias ja Belgias. Üllatav on suhteliselt suur nakatunute arv Iisraelis.

Tüve eripäraks on kiire levik, see on umbes kaks korda nakkavam kui klassikaline vorm. Teiseks eripäraks on noorte hulgas laialdlane levimine, samas kliiniline pilt pole väga raske. Me ei pea paanikasse langema, tänasega on tuvastatud juhte kogu maailmas umbes 2000 ja see tüvi kujutab praegu endast rohkem viroloogilist kaasust.

Täna on teada kaks tüve Aafrika lõunaosast. Mille poolest need viirusetüved erinevad?

Andres Merits: Aafrika lõunaosas on tuhandeid tüvesid ja variante, kuid minu teada vaid üks, mida kord nimetatakse 501.V2 ja siis B.1.351 (need on üks ja seesama) kannab ohtlikku mutatsioonide kombinatsiooni. Äkki on segadus Brasiiliaga, kus ohtlikke mutatsioone kandvaid tüvesid on kaks, Amazoonase osariigi P.1 tüvi ja lõunapool (Rio) leviv B.1.1.28 (tuntud ka kui P.2) tüvi. Lõuna-Aafrika ja Brasiilia tüvedel on ühine kombinatsioon E484K ja N501Y mutatsioonidest, millest viimane (kuid mitte esimene) on ka ÜK tüves (B.1.1.7).

Mida need mutatsioonid põhjustavad? N501Y mutatsiooni peeti varasügisel adaptatsiooniks hiirtele – ja nii sattus see ka minu kätte –, kuid praegu on selge, et see soodustab seondumist ACE2 retseptorile üldiselt. Mõnedel andmetel E484K soodustab, teistel andmetel vähendab retseptorile seondumist – efekt pole seega selge. Küll aga on selge, et see mutatsioon vähendab mitme SARS-CoV-2 virione neutraliseeriva antikeha efektiivsust. 

Me ei pea paanikasse langema, tänasega on tuvastatud Lõuna-Aafrika viirusejuhte kogu maailmas umbes 2000 ja see tüvi kujutab praegu endast rohkem viroloogilist kaasust.

Kas on teada, kuidas vaktsiinid nende eest kaitsevad? On räägitud, et nn Lõuna-Aafrika tüve vastu ei ole AstraZeneca vaktsiinist abi?

Madis Metsis: See LAVi tüvi pälviski suuremat tähelepanu seoses Lõuna-Aafrika terviseministri avaldusega, et AstraZeneca vaktsiin olla piiratud kaitsega selle vastu ja seda ei hakata kasutama.

AstraZeneca vaktsiin on aga kõige suurema tootmisvõimusega vaktsiin maailmas, India Seerumi Instutuut on lubanud seda toota 1,2 miljardit doosi sel aastal. Ja kuna see vaktsiin on pea 10 korda odavam Pfizeri omast ja transporditav ilma väga rangete temperatuurinõueteta siis eeldati, et see saab olema nn «kolmanda maailma vaktsiin».

Vaadates selle LAVi uuringu tagapõhja, pole ma päris kindel, kas asi on nii lihtne – tehti katse ju vaid 2000 inimesega. 

Kas mRNA tehnikaga loodud vaktsiinid toimivad nende suhtes paremini?

Madis Metsis: Sisuliselt pole vahet, millist tüüpi vaktsiiniga on tegu. Tähtis on antigeen, mida vaktsiin kannab. mRNA vaktsiini puhul on uue mutatsiooniga vaktsiini loomine ehk natuke kiirem, aga arvestades, et põhiaeg läheb kliinilisteks katsetusteks, ei näe ma erilist vahet. Pfizeri teade, et nende vaktsiin töötab LAVi tüve vastu. Nende katsed on tehtud aga laboris.

Kas on teada, milline osa viiruse genoomist on muutnud - milliseid muutusi toob see kaasa koroonaviiruse toimimises?

Madis Metsis: Kokku on praegu teada sadu ja sadu mutatsioone erinevates genoomi osades. Ainuüksi nn Ühendkuningriigi versioonis on 23 uut mutatsiooni. Kõik mutatsioonid pole aga tähtsad kliinilises mõttes.

Kuna koroonaviiruse polümeraas on kõrge veatasemega, siis genereerub neid mutatsioone palju. Alles jäävad need, mis ei takista viiruse paljunemist ja nakatumisvõimet. Eelise saavad need, mis tõstavad nakatumisvõimet ja aitavad «peita» viirust antikehade eest.

Esimeses tähenduses on tähtsad need mutatsioonid, mis muudavad S-valgu struktuuri, nii et see hakkab retseptorile paremini siduma ja/või takistab neutraliseerivate antikehade poolt viiruse retseptorile sidumise blokeerimist. Vaktsineerimise mõttes on just need viimased mutatsioonid tähtsad – kui viiruse valgus on rakuga seostuvad kohad vaktsiiniga tekitatud antikehadele tundmatud, siis vaktsiin ei tööta.

Ma näen suurimat ohtu mitte LAVi tüve, vaid nn Brasiilia tüve poolt, selle käitumine Manauses on väga üllatav ja ohtlik. Jääb mulje, et see tüvi on õppinud eelmise kevade nakatumistel saadud immuunsust ületama.

Kas see tungib kiiremini rakkudesee? Paljuneb kiiremini?

Madis Metsis: Viirusnakkuse puhul on kaks momenti – viiruse kogus – (viral load inglise keeles), mille suurenemisel on nakatumine kiirem. Selle pärast oli ka mitmes riigis, kus isikukaitsevahenditega ei oldud hoolas, palju meedikute haigestumist ja surma.

Kui vaadata aga mutatsioonide koha pealt, siis on aegkriitiline protsess viiruse seostumine retseptoriga. Kui viirusel on suurem afiinsus ehk vastuvõtlikkus retseptorile, siis ta seostub kiiremini, saab kiiremini rakku ja hakkab kiiremini paljunema. Paljunemiskiirus sõltub suuresti RNA sünteesi kiirusest ja suure tõenäosusega see ei ole väga suures ulatuses muudetav. Mingil tasemel võib eeldada paljunemise kiirenemist juhul, kui mutatsioonid viiruse kattevalgus soodustavad viirusosakese kokkupakkimist, kui kattevalkudel on suurem omavaheline sidusus.

Kuidas uute viirusetüvedega toime tulla?

Andres Merits: Tuleb teha uued vaktsiiinid, kus antigeen või seda kodeeriv geneetiline kandja sisaldab neid mutasioone, mis vastavad uue tüve uutele võimekustele. Uute vaktsiinide juurutamine peab käima ajajoonel kaasas uute tüvede tekkega. Mida rutem me saame praeguste vaktsiinidega vaktsineeritud, seda kiiremini väheneb viiruse levik ja seda vähem tuleb uusi mutatsioone. Iga nakatunud inimene on hüpoteetiline mutatsioonide allikas.

Kas siis, kui mingi kohalik tüvi on juba avastatud, on üldse reisimispiirangute kehtestamisest abi?

Madis Metsis: Natukene ikka on, aga seda ei saa ülehinnata. Kui üks juht on leitud, siis ilmselt on juba kümned liikvel. Kindlasti tuleks esimese juhu puhul teha põhjalik detektiivitöö ja määrata kontaktid.

Tänases maailmas näen ma suurimat ohtu mitte LAVi tüve, vaid nn Brasiilia tüve poolt, selle käitumine Manauses on väga üllatav ja ohtlik. Jääb mulje, et see tüvi on õppinud eelmise kevade nakatumistel saadud immuunsust ületama.

Kui viroloog vaatab viiruse genoomi ja analüüsib selle sünteesitavaid valke ja palju muudki – kas sellise analüüsi põhjal on võimalik teha oletusi ja ennustusi nii levikukiiruse kui ka tekitatava tõve tõsiduse kohta? Või ilmnevad need asjaolud alles päriskontaktis inimesega?

Andres Merits: Jah, sekveneerimise info põhjal võib üht-teist järeldada. Näiteks puudutab N501Y mutatsioon ühte seitsmest punktist, millega viiruse ogavalk seondub inimese ACE2 valguga. Siiski muutuvad andmed täpseks siis, kui tulemused on katseliselt kontrollitud, ja see nõuab teatavat aega.

Mida rohkem me erinevate mutatsioonide toimest teame, seda täpsemalt suudame ennustada ja kiiremini tõestada või ümber lükata uudsete mutatsioonide võimalikke efekte. Analüüs, kuidas see kõik toimub inimesel, on muidugi kõige ebamäärasem, sest seda katseliselt kontrollida ei saa ja tuleb piirduda vaatluste ja seoste otsimisega.

Kuna nakatumise tingimused ja haiguse tekkimine varieeruvad, annavad sellised vaatlused väga suured veapiirid, siit ka «30-70%» paremini leviv (või rohkem surmavam). Vaktsiini ja varasema haiguse läbipõdemise mõju uuele viirustüvele on uurida lihtsam – tüüpiliselt uuritakse vereseerumite võimet viirust seondada ja inaktiveerida (neutraliseerida), kuid see ei anna päris täpset ettekujutust tegelikust viirusevastasest kaitsest.