Eesti inimesed sekkuvad vägivallajuhtumeisse harvem kui eurooplased keskmiselt

Koduvägivald. Foto on illustreeriv. FOTO: Sander Ilvest/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Eesti inimesed on Euroopa elanikest vägivallaga sagedamini kokku puutunud, samas ei kipu eestlased vägivallajuhtumeisse sekkuma nii palju kui eurooplased keskmiselt, selgub uuringust.

Justiitsministeeriumi teatel avaldas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) ohvrite uuringu raporti, mille kohaselt esineb vägivalda ja ahistamist üle Euroopa rohkem, kui ametlik statistika seda näitab, inimesed ei anna nendest juhtumitest teada ja kõrvalseisjad ei julge sekkuda.

Raporti näol on tegemist esimese üleeuroopalise kuriteoohvriks langemise teemalise uuringuga, mille tulemused on mõeldud andma suuniseid, kuidas lihtsustada kuriteost teatamist ja tagada ohvrite õiguste kaitse ning kuidas aidata riikidel ohvreid toetada. 29s riigis läbiviidud uuringus osales 35 tuhande vastaja hulgas ka 1067 eestlast, keda küsitleti veebi teel.

Euroopas puutus uuringule eelnenud viiel aastal füüsilise vägivallaga kokku üheksa protsenti ehk umbes üks inimene kümnest ja eelnenud aastal kuus protsenti ehk umbes üks inimene kahekümnest.

Kannatanul on õigus väärikale ja lugupidavale kohtlemisele.

Eesti paistis silma riigina, kus oli  füüsilist vägivalda kogetud kõige rohkem – viie aasta jooksul puutus füüsilise vägivallaga kokku 18 ja viimase 12 kuu jooksul 10 protsenti inimestest. Sarnane füüsilise vägivallaga kokkupuutumise tase oli näiteks Soomes, vastavalt 16 ja kümme protsenti. Veidi väiksem tase oli Leedus ja Lätis, vastavalt 14 ja seitse protsenti ning Rootsis, vastavalt 11 ja kuus protsenti. Oluliselt madalam tase oli Küprosel, Maltal ja Portugalis, kus oli nii viie kui ka ühe aasta määr vastavalt alla viie protsendi. 

Ühe suurima probleemina tõi justiitsminister Maris Lauri välja, et nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt ei anna ohvrid juhtunust teada ja jäävad seetõttu kahetsusväärselt hiljaks abi saamisega, mida nad – eriti vägivallakuritegude korral – võivad vajada. «Täna kuriteoohvrite päeval on oluline meelde tuletada, et kannatanul on õigus väärikale ja lugupidavale kohtlemisele. Kahjuks tunnevad ohvrid nii meil kui ka Euroopas jätkuvalt, et neil on raske ennast kuuldavaks teha ja saada abi, milleks neil on õigus,» tõdes Lauri.

Uuringu kohaselt on viimase viie aasta jooksul füüsilist vägivalda kogenud inimestest politseile kas ise või läbi kellegi teise teatanud vaid 30 protsenti ja politseisse ei teatanud 64 protsenti. Politseisse teatamise määr on riigiti väga erinev, raporti kohaselt asetseb seal Eesti madalama määraga riikide hulgas. Kõrgeim oli teatamise määr Prantsusmaal – 40 protsenti ja Saksamaal  37 protsenti. Eestis oli vastav näitaja 13 protsenti. Eestist madalam on see vaid Kreekas ja Soomes, vastavalt 12 ja üheksa protsenti. 

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 ning lasteabitelefon 116 111 aitavad ohvrikslangemise korral olukorrast võimalikult toetatuna väljuda.

Uuringust selgus ühtlasi, et Eestis ollakse võrreldes Euroopa keskmisega vähem valmis tänaval märgatud vägivalda isiklikult sekkuma. Suurem erinevus ilmnes paarisuhtevägivalla juhtumites: kui Euroopas oldi 54 protsendil juhtudest valmis isiklikult paarisuhtevägivalda sekkuma, siis Eestis oli see näitaja 37 protsenti. Kõrvalseisja valmisolek parisuhtevägivallast politseisse teatada oli aga Eestis Euroopaga peaaegu samal tasemel. Uuringus testiti tulemuste saamiseks kolme stsenaariumit.

«On väga oluline, et ühiskonnas tervikuna oleks valmisolek kellegi ohvriks langemise korral sekkuda ja teadmine, et seda saab teha ka läbi nõuandetelefonide, tugiteenuste. Kunagi varem ei ole Eestis olnud nii palju ohvritele mõeldud tugiteenuseid, sh näiteks ohvriabi kriisitelefon 116 006 ning lasteabitelefon 116 111, mis aitavad ohvrikslangemise korral olukorrast võimalikult toetatuna väljuda,» lisas Lauri. 

Tagasi üles
Back