Eelmisel nädalal tekitas vaktsineerimine kolm raskemat kõrvaltoimet

Covid-19 vaktsiin AZ. FOTO: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Terviseameti andmetel on koroonaviiruse vaktsiine tehtud ajavahemikus 27. detsember kuni 22. veebruar  88 790 doosi. Ravimiametile on sellel perioodil saadetud 774 kõrvaltoime teatist – neist 665 Pfizeri, 5 Moderna vaktsiini ja 104  AstraZeneca vaktsiini tõttu. 

Pfizeri vaktsiini kohta saadeti eelmisel nädalal kokku 81 teatist. Neist tõsiseid reaktsioone kirjeldati kolmel juhul. 

82-aastasel naisel tekkisid päev pärast esimest vaktsiiniannust palavik, peavalu, halb enesetunne ja minestus, mille tõttu ta kukkus. Haiglaravi ta ei vajanud ja paranes.

37-aastasel mehel tekkis üks päev pärast teist vaktsiiniannust krambihoog, muid kõrvaltoimeid ei esinenud. Anamneesis olid varasemast teada krambihood, määrati krambivastane ravi.

Kolmandal juhul tekkis 60-aastasel mehel viis päeva pärast vaktsineerimist polüneuropaatia, mis kestis umbes 1,5 kuud, praegu on ta paranemas.

AstraZeneca vaktsiini kohta tehti eelmisel nädalal kokku 104 teatist, kus tõsiseid reaktsioone ei olnud.

Teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: palavik ja külmavärinad või kuumahood, peavalu jm valud (sh kõhu-, lihas-, liiges- või luuvalu), süstekoha reaktsioonid, halb enesetunne, jõuetus, nõrkus, tasakaaluhäired, minetamistunne ja minestamine. Üldjuhul kestsid nähud kaks-kolm päeva, väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.

Uuringute andmetel tekib AstraZeneca vaktsiini kasutamisel teise annuse järel kaebusi vähem kui pärast esimest annust.

Moderna vaktsiinide kohta tehti kolm teatist, milles kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: peavalu, süstekoha reaktsioone, palavikku. Süstekoha reaktsioonid kestsid kahel juhul üle nädala.

Tagasi üles
Back