GALERII ⟩ Toomkirikus peeti iseseisvuspäeva jumalateenistust

Täna kell 11 toimus Tallinna toomkirikus oikumeeniline jumalateenistus. Kirik oli teenistuse ajal pealtvaatajatele avatud, kuid osalejate hulk oli piiratud märgitud kohtadega.

Jumalateenistusel pidas kõne peapiiskop Urmas Viilma, kes keskendus iseseisvuspäeva puhul peetud jutluses hoolivale ja turvalisele ühiskonnale.

«Mida küpsemaks me riigi ja rahvana saame, seda julgemad oleme oma isiklikke huvisid, maitset, eelistusi ja soove teistele peale suruma. See tähendab samas, et üha rohkem oleme üksteisele võlgu headuses ja armastuses,»“ tuletas peapiiskop Viilma meelde.

Iga tähtpäev märgib inimese kommet mõõta aega, ütles peapiiskop Urmas Viilma. Aega mõõdab ka teadusajakirja Bulletin of the Atomic Scientists poolt 1947. aastal tiksuma pandud Viimsepäevakell (Doomsday Clock), mille seierid on praegu jõudnud keskööst saja sekundi kaugusele.

«Mitte kunagi varem ei ole Viimsepäevakella seierid asunud nii lähedal keskööle ehk sada sekundit sümboolse maailmalõpu hetkeni kui viimase aasta kestel,» ütles Urmas Viilma. «See kriitiline olukord püsib ka sel aastal. Iga-aastaselt mõjutavad osutite paiknemist maailma poliitiline ebastabiilsus, kliimasoojenemine ja tuumaoht, millele on lisandunud COVID-19 pandeemia.» Peapiiskop küsis: «Kas võiks Eesti Teaduste Akadeemia koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga sättida paika meie oma Ilmaotsakella seierid? «Või tuleks meil Eestis mõõta hoopis ühiskonna ülekuumenemist sümboolse termomeetriga, mis annab märku, millal oleme jõudnud ohtlikult lähedale keemistemperatuurile või ülekuumenemisele?»

Peapiiskop ütles, et kui tahame leevendada ühiskonna polariseerumist ja ravida erinevates ühiskonnagruppides tekkinud traumasid, peame kõik üksteise eriarvamusi tunnistades pingutama koostöö, rahuliku ühiselu ja turvatunde nimel. «Lõpuks, peame koosmeelselt keskenduma Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele teadmisega, et kellelegi meist pole antud eriõigust lülitada kedagi teist mistahes eritunnustest lähtuvalt väljapoole ühiskonna nähtamatut piirjoont.»

Urmas Viilma meenutas paastuaega arvestades, et Kiusaja, kes kiusas kõrbes Jeesust, teeb kõik endast oleneva, et lüüa ka Eesti ühiskond ja rahvas kildudeks. Ta osutas mitmetele erimeelsusi tekitanud teemale: «millist kodust keelt räägitakse; millist erakonda valitakse; millist jumalat usutakse; millises tähtkujus ollakse sündinud; mitut vikerkaare värvi tajub silm; mitmele pensionisambale ehitatakse oma vanaduspõlv; kas kaevandatakse kivisütt, bitcoine või püütakse tuult; vaktsineeritakse või ei vaktsineerita; ollakse kõigesööja või vegan; elatakse või ei elata kaasa Ott Tänakule ning kantakse kübarat pükste või seelikuga» ja loetelu jätkuks ka Jaak Joala samba teemal peatudes küsis: «Kas neist küsimustest kõik üldse väärivad tähelepanu?»

Täispika kõne leiab siit.