Uued nakatumised kajastuvad haiglate numbrites alles märtsi alguses

Haiglate koormus tõenäoliselt veel kasvab. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Täna teatati, et ööpäeva jooksul tehtud koroonatestidest olid positiivsed 1204, mis püstitas uue rekordi. Eelmine rekord oli alles eile . Terviseameti peadirektor Üllar Lanno rääkis tänasel terviseameti pressikonverentsil, et praegused arvud näitavad seda, et iga viies inimene võib kanda viirust. 

Lanno rääkis, et haiglaravil olijate arv nõnda hüppeliselt kasvanud pole, kuid üle Eesti on mitu haiglat, mis on pidanud juurde tegema osakondi, mida varem avatudki polnud. «Tänase käskkirjaga tõstan ma haiglavõrku juurde voodikohti Covid-haigete jaoks. See tekitab 852 üldvoodikohta kokku ja intensiivravisse 74 kohta ainult Covid-haigete jaoks,» rääkis Lanno. 

Tuleb silmas pidada, et praegune kasvutõus nakatunute hulgas kajastub haiglaravi vajajate numbris alles märtsi alguses. Samuti näitavad reoveeuuringud, et nakatunute hulk veel suureneb. «Kui me täna räägime vaktsineerimiskeskuste mõtetest, mis võiksid olla haiglavõrgule lisaks, siis see tähendab seda, et need samad kohad võib-olla tuleb hoopis haiglavoodite jaoks kasutusele võtta,» ütles Lanno. 

Lanno rääkis, et terviseamet ei jõua enam kõigi lähikontaktsetega ise ühendust võtta ning lähikontaktsed peaksid edaspidi ise aktiivsemad olema info saamiseks. «Täna on olukord, kus terviseamet ei jõua igaks õhtuks läbi helistada isegi kõiki haigeid,» rääkis Lanno. Lähikontaktsete juhiste saamiseks tuleks helistada numbrile 1247 või minna terviseameti kodulehele. 

Vaktsiinid on nullis

Lanno rääkis, et praeguseks on vaktsiinid terviseametis nullis – AstraZeneca ladu on null, Pfizerit on üks protsent ja Modernat on seal ainult mõned tuhanded. «Terviseametil ei ole kuskilt juurde võtta rohkem, kui üle piiri tuleb. Mina saan öelda, et meie toas on jälle nii palju, kui kast veereb üle ukse sisse,» ütles Lanno. 

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et märtsi jooksul peaks tulema rohkem vaktsiine kui terve talve jooksul kokku. Uute nakatunute rekordi kõrvale tõi Kiik välja ka positiivsema rekordi. Eile tehti Eesti senine vaktsineerimise rekord ning tänaseks on Eestis koroonavaktsiini vähemalt ühe doosi saanud üle 103 000 inimese. Sellegipoolest rõhutas Kiik, et vaktsiini tarneprobleemide tõttu ei saa me ainult selle peale lootma jääda ning märtsis tuleb pingutada eelkõige käitumisega. «Meil on jäänud lõpuspurt. Me oleme liikunud ajutise platoo pealt kiirelt tõusufaasi, kuid usun, et mõistlikult käitudes saame sellest üle,» ütles Kiik. 

Pressikonverentsil osales ka Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Karmen Joller, kes pani kõigile südamele, et vaktsineerimisvõimaluse tekkimisel tuleks see vastu võtta ning mitte olla kasutatava vaktsiini osas valiv. Joller kinnitas, et kõik Eestis olevad koroonavaktsiinid on edukad raske haigestumise ärahoidmisel. «Inimene, kes on vaktsineeritud, kui tal vaktsiin juba toimib, siis me teame, et ta ei pea jääma koju, kui ta on sattunud olema lähikontaktne. Säilib normaalne tööelu. Kui on vaja käia mingil põhjusel välismaal, siis tagasi tulles ei pea olema eneseisolatsioonis. Ma usun, et õigusi, mis vaktsineeritud saavad, tuleb juurde,» rääkis Joller. 

Uued piirangud

Kiik kommenteeris ka eile kehtestatud valitsuse piiranguid, öeldes, et piirangute eesmärk on eelkõige vähendada liikumist. Eilse otsusega suleti märtsi lõpuni teatrid, kinod ja kontserdisaalid. Kaubanduskeskused ja spordisaalid jäävad avatuks. Sportimisel on lubatud vaid individuaaltreeningud ning alati tuleb pidada kinni distantsi ja kätepuhastuse nõuetest. 

Üllar Lanno rääkis, et üks argument spordisaalide lahtihoidmiseks on spordi positiivne mõju vaimsele tervisele. «Teatud tegevusi tuleks hoida alles, et tekiks enese tervise taastootmist,» sõnas Lanno. Tema sõnul toimub spordisaalides peamine nakatumine riietus- ja duširuumides ning võimalusel tuleks sportima minna ilma neid kasutamata.