1. jaanuari «Välismääraja» erisaates ütles Türgi vaatleja Hille Hanso, et president Recep Tayyip Erdoğani valitsemiseaja lõppfaas on alanud. Toona aga Türgist detailselt rääkida ei jõutud, mistõttu kutsus saatejuht Hannes Hanso Hille uuesti saatesse, et lahti rääkida, millises olukorras Erdoğan on.

Hille Hanso täpsustas, et ta jääb küll jaanuaris antud hinnangu juurde, aga veel pole teada, kui pika faasiga võib tegemist olla. «Väga võimalik, et see on väga pikk ja selle käigus toimub huvitavaid arenguid,» märkis ta.

Türgi välispoliitikast arusaamiseks tuleb tema sõnul vaadata Türgi sisepoliitikat. «Türgis on praegu Making Turkey Great Again ajastu ja seetõttu on välispoliitika muutunud sisepoliitika instrumendiks,» selgitas ta viitega USA eelmise president Donald Trumpi valimisloosungile. 

Avaliku arvamuse uuringud on juba mõnda aega näidanud, et kuigi Erdoğani isiklik populaarsus on Türgi poliitikutest kõrgeim (umbes 40 protsenti elanikkonnast), siis Õigluse ja Arengu Partei (AKP) enda toetus on kukkunud. Kui täna toimuksid valimised, ei saaks AKP isegi oma liitlase ultra-parempoolse Rahvusliku Liikumise Parteiga (MHP) parlamendis enamust. 

Seetõttu on täielikult muutunud Türgi poliitiline kliima. Varem oli president kõigutamatu eestvedaja, kes lähtus tüüpilisest kindla käega juhi loogikast: koerad hauguvad, aga karavan läheb edasi, kirjeldas Hille Hanso. Nüüd on ühineva opositsiooni surve all muututud lahmivaks ja sõimavaks reaktsionääriks. Igasugu protestidesse suhtub ladvik nüüd palju suurema hirmuga ning neid surutakse julmalt maha. Sellele lisaks on AKP enda sees tekkinud kildkonnad, mis omavahel võistlevad.

Hanso selgitas, et kõige taustal on suured majandusraskused, mistõttu on inimestel väga raske toime tulla. Ta tõi esile enda Istanbuli naabruskonna inimesed, kes varem olid lojaalsed AKP toetajad, ent nüüd on muutunud üsna kriitiliseks. «Ka endiste lojalistide usk on kõikuma löönud.»

Hanso avaldas muret, kas tänase Türgi ülisügava polariseerumise juures saabki enam võimu rahumeelselt üle anda, kui valijad peaksid Erdoğani tagant ära tulema. Polariseerumine on tekkinud, sest Türgi pole kunagi olnud kuigivõrd homogeenne riik, vaid seal on tooni andud väga erinevate eesmärkidega rahvuslikud, usulised ja maailmavaatelised jõud. Need omakorda koonduvad eri poliitiliste organisatsioonide taha. Samuti on politiseeritud kogu igapäevaelu: alates haridusest kuni selleni, kes võib kelle matustel käia. 

Kommentaarid
Copy