Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Valitsus pani paika riigikaitse sundkoormiste kava

Varasemalt on riik teinud ettevõtetega koostööd vahendite, näiteks sõiduautode, osas. Nüüd hakatakse koostööd tegema ka teenuste osas. FOTO: Urmas Luik

Tänasel Vabariigi Valitsuse istungil sai heakskiidu riigikaitseliste sundkoormiste koondkava. Kui seni on riik ettevõtjatega koostööd teinud erinevate vahendite osas, siis nüüd kaardistatakse lisaks vahenditele ka teenuseid, mida kaitsevägi kriisiolukorras ettevõtjatelt vajaks.

Kaitseressursside ameti esindaja Alo Aulik rääkis kaitseministeeriumi veebibriifingul, et peamised teenused, mida kaardistama hakatakse, jaotuvad kolme kategooriasse: tootmine, teenused ja vahenditele ligipääs. Tootmise alla kuulub näiteks jalatsite, betoonelementide või spetsiifiliste mootoridetailidega varustamine. Teenustena on vajalikud näiteks kaevetööd, sillaehitus ja metsalangetus. Vahenditena on vajadus näiteks veevarustuse ja prügimajanduse järele. Auliku sõnul võib viimaseid võtta ka elutähtsate teenustena. 

Edasine näeb ette ühenduse võtmist vajalikke teenuseid pakkuvate ettevõtetega, rääkis Aulik. Tema sõnul on selle eesmärk eelkõige dialoog, mitte jõuasutusena ütlema tulemine, et keegi peab midagi tegema. Lisaks seletatakse ettevõtetele, miks nad on valimisse sattunud. Auliku sõnul on valimisse sattumisel kaks kriteeriumit – valdkond ja tegevuspiirkond. Valdkonnast nähtub, kas ettevõte võiks pakkuda otsitavat teenust. Tegevuspiirkonna kohta tõi Aulik näite: kui Tallinna Vesi pakub teenuseid Harjumaal, siis Võrumaal või Narvas nende teenustest kasu pole. 

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus rääkis, et kava koostamisel tegid ministeeriumiga koostööd kaitsevägi ja kaitseressursside amet. Samuti kaasati erialaliite, kellega oli sügiseks planeeritud seminar, kuid see jäi ära. Ministeerium tegi neile seejärel kirjaliku pöördumise ning Magnuse sõnul oli tagasiside positiivne. 

Magnus rääkis, et sõjaolukorras teenuste pakkumisel kaetakse ettevõtete kulud. Rahuajal teenuseid ei kasutata. 

Tagasi üles
Back