AstraZeneca vaktsiini kõrvalmõjudest teatati eelmisel nädalal ligi 400 korral (4)

Copy
Vaktsineerimine
Vaktsineerimine Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eelmisel nädalal sai ravimiamet 382 teatist AstraZeneca võimalike kõrvaltoimete kohta. Kaks vaktsineeritut täheldasid tõsiste reaktsioonidena oksendamist ning astma ägenemist, ülejäänud kurtsid peavalu, palaviku või teiste vähem tõsiste reaktsioonide üle. 

300 teatist tulid kõik alla 70-aastaste vaktsineeritute kohta, kellest 300 olid naised ja 82 mehed. Paarkümmend inimest vajasid ka mõneks päevaks töövõimetuslehte. 

Tõsisema koroonavaktsiini kõrvaltoimena tekkis 55-aastasel naisel pärast esimest vaktsiinidoosi korduv oksendamine. Teise tõsisema kõrveltoimena ägenes 38-aastasel naisel astma. Haiglaravi kumbki siiski ei vajanud.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone nagu näiteks palavik ja külmavärinad või kuumahood, samuti pea,- kõhu,- või liigesvalu. Mõni vaktsineeritu tundis jõuetust või nõrkust, mõni kurtis süstekoha valu või punetuse üle. Leidus ka neid, kellel esines kõrvalnähtudena minestamist, unehäireid ja tasakaaluhäireid. 

Ravimiameti teatel kestsid nähud üldjuhul kaks-kolm päeva ning väga üksikutel juhtudel mõni päev kauem.

Koroonavaktsiinidel on vaid üks vastunäidustus

«Nagu teada, et ei ole koroonavaktsiinid hetkel näidustatud kasutamiseks lastel ja rasedatel, kelle kohta veel andmeid kogutakse,» selgitas ravimiameti kommunikatsioonijuht Kristi Sarap. Üldjoontes vaktsineeritakse kõiki täiskasvanud inimesi, sest täna kasutatavetel koroonavaktsiinidel on üks vastunäidustus – teadaolev ülitundlikkus vaktsiini mõne koostisosa suhtes. 

Vaktsiin ei ole soovitav koos teatud ravimitega

Uuringute andmetel tekitab AstraZeneca vaktsiini teine doos vähem kaebusi kui esimene. Kuna Eestis kasutatavate vaktsiinide sihtrühmad on erinevad, mõjutab see ka ametini jõudvaid kaebusi, selgitas ravimiamet. 

Ravimiameti ohutusjärelvalvebüroo juhi Maia Uuskõla sõnul ei soovitata koroonavaktsiini koos teiste vaktsiinide ja immuunsüsteemi pärssivate ravimitega manustada.

«Näiteks immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid võtvatel haigetel on pigem oht, et ei teki piisavat immuunvastust. Samas on need patsiendid ohustatud ka Covid-19 haiguse raskemast kulust, nii et neil on vaktsineerimisest igal juhul kasu - kui ka nakatuvad, siis on lootust, et haigus kulgeb vaktsineeritutel kergemalt,» selgitas Uusküla.

Kõigi vaktsiinide puhul on hoiatus, et tõsise hüübimishäirega või verevedeldajaid suurtes annustes võtvate patsientide puhul on oht süstekoha veritsuse tekkeks. Samuti ei soovitata koroonavaktsiine teiste vaktsiinidega koos manustada.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles