Kuku raadio tänases, 7. märtsi «Poliitikaguru» saates arutlesid inimgeograaf Helen Sooväli-Sepping, Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja saatejuht Tõnis Leht koroonakriisi nähtavate ja peidetud mõjude ning võimalike kriisi lahenduste üle. Jutuks tuli ka majanduskriis ja eurorahade jagamine.
Tõnis Leht tõdes, et praeguses olukorras ei kanna süüd ükski üsikisik või -institutsioon, vaid kriisiolukorra süvenemine on kõigi ühiskonnaliikmete ühine looming ja vastutus. Leht tõdes, et tõenäoliselt on oodata piirangute karmistamist. Lehe arvates peaks järgmine piirang olema algkoolide ja lasteaedade sulgemine, kuna see oleks üks koht, mis tugevalt vähendaks kontakte.
Helen Sooväli-Sepping rääkis, et ühiskond on kriisist väsinud ning palju levib info usaldamatust. Sooväli-Sepping pakkus välja, et need inimesed, kes sotsiaalmeedias kriitikat postitavad, võiks selle asemel pakkuda välja positiivseid lahendusi, kuidas kriisist üle saada. Samuti pakkus ta välja, et kriisikommunikatsioon peaks toimuma sihtrühmade kaupa ning sellesse peaks olema kaasatud sihtrühmadele korda minevad kultuuritegelased.
Erik Moora rääkis, et kuigi vaktsineerimiskommunikatsioonis on toimunud mõningane paranemine, saaks seda kõike veel paremini korraldada. Moora tõi välja, et sel nädalavahetusel käima läinud e-mailiga vaktineerima kutsumine pole seni tulemust näidanud – Tartu umbes 2500st e-mailiga vaktsineerima kutsutust tuli eile kohale 39 ning täna 18 60–69 aastast. See viitab Moora sõnul sellele, et eesti.ee kaudu teavitamine selles vanusegrupis ei tööta.
Sooväli-Sepping rääkis, et koroonakriisi varjus on veel teised kriisid, millel on veel pikemaajalised mõjud. Tema sõnul on kodus istumise aasta järel süvenenud vaimse tervise kriis koolinoorte seas. «See ei saa läbi vaktsineerimisega, see jätab ühiskonnale mõju aastateks, aastakümneteks,» ütles ta. Lisaks on Eestis kommunikatsioonikriis, koduõppest tulenevate aukud tõttu hariduskriis ning kodus istumisest tuleneva ülekaaluliste tõusuga seotud tervisekriis. Sooväli-Sepping pakkus välja, et ka nende kriiside lahendamiseks oleks vaja luua teadusnõukodasid.