Ossinovski: Briti tüve leviku tuvastamisel tehti saatuslik viga

Jevgeni Ossinovski. Foto: Madis Veltman / Postimees

Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul pidanuks Briti koroonatüve leviku hindamisel sekveneerima rohkem riigisiseseid koroonaproove. Ossinovski hinnangul aidanuks see luua adekvaasema ohuhinnangu ja hoiduda valedest otsustest.

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) teatas täna sotsiaalmeedias, et kui plahvatuslikult kasvavate koroonanäitajate taga on Briti viirustüve laialdane levik, tuleb riik lähiajal sulgeda.

Ossinovski hinnangul tulnuks nakkusohtlikuma tüve täpsema kaardistamisega hakata tegelema juba oluliselt varem. «Eestis avastas esimese Briti tüve jaanuari algul hoopis Soome terviseamet, kuna meie riik alates novembrist kuni jaanuarini ei sekveneerinud ühtegi viirust,» meenutas Ossinovski.

«Seejärel oleks pidanud sisse seadma iganädalase uute tüvede seire üldpopulatsioonis, sest sellest, kui palju on uut tüve, sõltub meie prognoosimudelite adekvaatsus ning ka valitsuse otsused,» kirjutab Ossinovski sotsiaalmeedias.

Endise terviseministri sõnul jätkas valitsus aga endiselt vaid piirilt võetud proovide sekveneerimist. «Paraku seda ei tehtud, vaid otsiti uusi tüvesid vaid suunatud valimis ehk nende inimeste proovidest, kes välismaalt olid tulnud. See on nagu spinninguga kalakasvatusse minek – on suur tõenäosus kala saada, aga see ei ütle midagi selle kohta, kas Emajões on kala,» näitlikustab Ossinovski.

Sotside parlamendisaadik ütleb, et seetõttu pole meil siiani adekvaatset pilti, mil määral on nakatumiste hüppeline kasv seotud ÜKst pärit tüvega. «Ja nii on jätkunud kuni tänase päevani – on küll lõpuks tehtud ka pisemaid juhuvalimi sutsakaid, aga iganädalast seiret ei ole ikka. Olen seda rääkinud peaministrile isiklikult pea neli nädalat tagasi, mitmele tippametnikule nii enne kui pärast seda. Ei midagi,» kirjutab Ossinovski, kes tõstatas Postimehele teadaolevalt sama teema ka kaks nädalat tagasi riigikogu erikomisjoni istungil.

Endise sotside esimehe sõnul võimaldanuks parem ohuhinnang teha paremaid otsuseid. «Nii britid kui ka taanlased on leidnud, et Briti tüve osakaal kahekordistub umbes iga nädala tagant, nii et kui ta juba kord populatsiooni on jõudnud, levib ta kiiresti. Uue tüve levimise fakt ja ka sellega seonduv epidemioloogiline risk teada alates aasta algusest – kuidas oli siis sellises olukorras võimalik minna leevendusi jaanuari lõpus tegema? Kas tõesti kaalusid ettevõtjate huvid üle vanainimeste elud?» küsib Ossinovski.