Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimeheks kandideeriv Andres Herkel rõhutas oma sõnavõtus partei suurkogul, et erakond ei saa olla ühe parteisisese grupi eraomand ega isegi jaguneda mitme rühmituse vahel.
Herkel: erakond ei saa olla ühe parteisisese grupi eraomand
28. jaanuar 2012, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees toob Andres Herkeli kõne ära tervikuna.
«Austatud suurkogu,
head erakonnakaaslased!
Minu kandideerimine erakonna esimehe kohale lähtub veendumusest, et me vajame muutusi. Erakond ei saa olla ühe parteisisese grupi eraomand ega isegi jaguneda mitme rühmituse vahel. Meie erakond peab kuuluma kõigile Eesti inimestele, kes toetavad väärtuspõhist rahvuslik-konservatiivset maailmavaadet.
Keskne märksõna on usaldus. Esiteks - usaldus erakonna sees. Teiseks peame me taastama usalduse erakonna ja ühiskonna, veel laiemalt Eesti poliitika ja Eesti ühiskonna vahel.
Palju räägitakse erakonna ühtsusest. Jah, see on tähtis. Aga ei saa olla ühtsust ilma usalduseta ja usaldusväärsete protseduurideta erakonna siseelu korraldamisel. Olukorra normaliseerimise kohta olen esitanud üksikasjalikud teesid.
Minu programmi alus on väärtuspõhine. See tähendab, et poliitikal ja eraldi iga valdkonna poliitikal peab olema oma selgroog. Me tahame olla keskse tähendusega erakond Eestis, aga selle positsiooni tagamiseks peame suutma sõnastada ühiskonnale need väärtused, mis on rahvusriigi püsimiseks vajalikud. Olen seda omalt poolt teinud, rääkides usaldusest ja avatusest, alalhoidlikkusest ja rahvuslusest, säästlikkusest ja tarkusest.
Samuti olen juhtinud tähelepanu reale probleemidele, millega meil tuleb otsustavalt tegeleda, et Eestist saaks kvaliteetriik ka meie kodanike silmis.
Korras rahandus ja tasakaalus eelarve on meile edu juba toonud. Meist rikkamadki riigid vaatavad Eestile alt üles, kuid seda oleme saavutanud meie inimeste kannatlikkuse hinnaga.
Hariduse kvaliteedist sõltub ülimal määral meie majanduse areng ja rahvuse püsimine. Palju tööd on selles vallas tehtud, aga palju on veel tegemata.
Aga leidub ka valdkondi, kus käib pidulik paigalmarss. Üks selline on haldusreform ja tegelikult on laiemgi vajadus riigireformi järele. Ühtlasema arengu tagamiseks vajame nii taristu edenemist Eestis kui ka paremaid ühendusi muu Euroopaga.
Olen võtmevaldkondadeks nimetanud veel kaitsevõimet, rahvastiku arengut ja teadmispõhist majandust, mille suunas liikumine on heade soovide kiuste olnud liiga loid ja aeglane. Kõigi sõlmküsimuste loetelu saaks päris pikk. Siin tahan kindlasti lisada perekonna väärtustamise. Terav küsimus on tööpuudus noorte seas, sest kui noored ei näe kodus perspektiivi, siis on meie tulevik löögi all.
Head kaaslased,
olen sirgelt ja selgelt välja öelnud ka neid asju, mis mulle ei meeldi, sest edasi viib meid vaid see, kui probleemidest kõneldakse otse ja avatult. Aga ma ei ole protestikandidaat, nagu keegi mind on nimetanud. Olen nii muutuste kui ka erakonna järjepidevuse kandidaat.
Protestikandidaadina ei oleks Euroopa Rahvapartei rühm valinud mind selle nädala algul Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee monitooringukomitee esimeheks. Sel postil tuleb mul tegeleda demokraatia kvaliteedi hindamisega erinevates mureriikides, sealhulgas ka nii probleemsetes nagu on meie idanaaber. Eesti sääraste riikide hulka ei kuulu.
Aga demokraatia kvaliteet ja jätkusuutlikkus läheb mulle iseäranis teravalt korda just Eestis, et ei juhtuks nii, nagu Hando Runnel kunagi hoiatas:
«Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani.
ei kuulnud kui purpurne leegion
maad täitis, ei mõelnud, kas keegi on
neid kutsund, või nõidund, kust sai see parv…»
Head sõbrad, nii ei tohi juhtuda! Meie erakond ei tohi langeda tülide, meelemasenduse ega mõne väärtustest võõrandunud leegioni ohvriks. Meie ühine ilmavaade vajab täna kaitset, ta vajab ka hoogu ja uut mõtestamist ja ma tahan anda selleks kogu oma jõu.
Tänan teid!»