Uuring: eurooplased toetavad Euroopa tuleviku konverentsi (2)

Postimees
Copy
EL ja Eesti lipud
EL ja Eesti lipud Foto: Erik Prozes

Kogu EL-i hõlmav uuring näitab, et liidu elanikud toetavad Euroopa tuleviku konverentsi, mis annab kõigile võimaluse panustada liidu ümberhindamisse ning uuendustesse. 

Värske Eurobaromeetri eriuuring Euroopa tuleviku teemal on esimene Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni koostöös korraldatud ELi-ülene arvamusuuring, mis viidi läbi mullu 22. oktoobrist kuni 20. novembrini kõigis liikmesriikides. Kokku vastas küsimustele 27 034 inimest.

Euroopa tuleviku teemalise konverentsi ühisdeklaratsiooni allkirjastamise eel avaldatud uuringust selgub, et valdav enamik vastanuid ehk 92 protsenti soovib, et nende seisukohti võetaks Euroopa tulevikku puudutavate otsuste juures rohkem arvesse. Euroopa tuleviku konverents algatatigi selleks, et pidada avatud, kaasavat, läbipaistvat ja laialdast arutelu eurooplastega küsimustes, mis on nende jaoks olulised ja mõjutavad nende igapäevaelu.

Kolmveerand eurooplastest leiab, et Euroopa tuleviku konverents aitaks mõjutada EL-i demokraatiat õiges suunas: 76 protsenti vastanutest nõustub väitega, et konverents on oluline samm EL-i demokraatia jaoks ning 25 protsenti oli sellega «täielikult nõus» ja 51 protsenti «pigem nõus».

Vastanud leidsid ka, et konverentsi aruteludesse tuleks aktiivselt kaasata inimesi kõigist eluvaldkondadest ehk seda arvas 51 protsenti. 47 protsenti sooviksid anda olulisema rolli noortele, 42 protsenti riikide valitsustele ning 40 protsenti teadusringkondadele ja ekspertidele .

Pooled eurooplased ehk 51 protsenti sooviksid konverentsil ka ise osaleda. Kõige innukamad olid seejuures iirlased ehk 81 protsenti, belglased 64 protsenti, luksemburglased 63 protsenti ja sloveenid 63 protsenti.

Vastanud leidsid, et kõige paremini saavad nad hetkel EL-i otsustes kaasa rääkida Euroopa Parlamendi valimistel osaledes ehk seda arvas 55 protsenti vastanutest. Samal ajal soovivad paljud, et EL-i kodanikel oleks Euroopa tulevikku puudutavates otsustes suurem sõnaõigus ehk 92 protsenti vastanutest. Neist omakorda 55 protsenti nõustub selle väitega täielikult ning 37 protsenti on «pigem nõus». Vaid kuus protsenti vastanutest leiab, et nende arvamust ei ole vaja Euroopa tulevikku puudutavate otsuste juures rohkem arvesse võtta.

Kuus kümnest eurooplasest nõustub väitega, et koroonakriis on pannud nad senisest enam Euroopa Liidu tulevikule mõtlema ehk 19 protsenti on «täielikult nõus» ja 41 protsenti «pigem nõus».

Lisaks küsiti, milliseid muutusi inimesed Euroopas enim näha sooviksid. Kaks enim nimetatud teemat olid võrdsem elatustase ehk 35 protsenti ja suurem solidaarsus liikmesriikide vahel ehk 30 protsentiehk. Lisaks on eurooplaste jaoks oluline ühtne tervishoiupoliitika 25 protsenti ja võrreldavad haridusstandardid ehk 22 protsenti.

Eurooplaste arvates on EL-i peamised tugevused demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi kaitse ehk 32 protsenti ning EL kui majandus-, tööstus- ja kaubandusjõud ehk 30 protsenti. EL-i rolli demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete tagajana peetakse kõige olulisemaks 14 liikmesriigis. Eriti levinud on see seisukoht Rootsis, kus 58 protsenti vastanuist peab seda EL-i keskseks väärtuseks. EL kui majandus-, tööstus- ja kaubandusjõud on kõige olulisem üheksas riigis, kelle seas on esikohal Soome 45-prtosendiga ja Eesti 44-protsendiga.

Kliimamuutust peetakse peamiseks Euroopa tulevikku mõjutavaks üleilmseks väljakutseks: see on põhiprobleem 45 protsendi eurooplaste arvates. Sellele järgnevad terrorism 38 protsendiga ja terviseohud 37 protsendiga. Neljas kõige sagedamini nimetatud probleem on ränne ehk 27 protsenti.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles