Mullu asus vabatahtlikult ajateenistusse rekordarv noormehi ja naisi
11. märts 2021, 10:56
/nginx/o/2021/02/01/13606270t1he884.jpg)
Mullu asus ajateenistusse üle 3500 kutsealuse, kellest üle poole tegid seda vabatahtlikult. Samuti jätkub ajateenistusest väljalangevuse vähenemine.
Kaitseminister Kalle Laanet tutvustas valitsusele värsket kaitseväeteenistuse aruannet, mille kohaselt täideti möödunud aastal pea kõik kaitseväekohustuse täitmisega püstitatud eesmärgid.
Laanet lisas, et möödunud aasta oli koroonapandeemia tõttu väljakutsete rohke, kuid siiski ületati riigikaitse arengukavas aastateks 2017–2026 seatud eesmärk kutsuda ajateenistusse 3500 inimest aastas.
«Ajateenistusse asus 3516 kutsealust ja tütarlast. Märkimisväärne on, et üle poole kutsealustest asus teenistusse vabatahtlikult, nende hulgas rekordiliselt 54 naist, mis on rohkem kui kunagi varem,» ütles ta.
Laanet rõhutas, et ühtlasi jätkub ajateenistusest väljalangevuse vähenemine, langedes 2019. aasta 7,8 protsendilt 2020. aastal 5,6 protsendile.
Kõrge vabatahtlikkuse protsent ja väljalangevuse vähenemine näitavad Laaneti hinnangul noorte oskust ajateenistust planeerida ning end ette valmistada. «Selle tunnistuseks on ka koos ajateenistusse asunud rekordilised 17 klassi,» lisas ta.
Tegevväelaste arv on viimase kuue aasta kõrgeim – tegevteenistujaid oli 2020. aasta lõpuks 3655, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem. Ajateenistuse lõpetanud noortest asus tegevteenistusse umbes 7,5 protsenti.
Ajateenistuse lõpetanud naistest asus tegevteenistusse omakorda 52 protsenti. «Naiste osalemine riigikaitses on üha loomulikum ning kaitseväelase karjääri kasuks otsustamine läbimõeldud ja planeeritud otsus,» lisas Laanet.
Ajateenijate seas läbiviidavas ankeetküsitlusest selgus üheselt, et riigikaitseõpetuses osalemine omab väga suurt mõju just teadlikkuse tõstmisel ning hirmude elimineerimisel. Ka vabatahtlikult ajateenistusse asunute seas oli valdavalt neid, kes olid gümnaasiumis läbinud riigikaitseõpetuse. «Riigikaitseõpetusel on otsene seos ajateenijate meelestatusel ja ajateenistuses hakkamasaamisel,» selgitas minister.
Laaneti sõnul tuli pandeemia tõttu ümber korraldada kaitseressursside ameti arstlike komisjonide töökorraldus eeskätt ajaplaneerimises. «Töökorralduse tõhustamine osutus niivõrd efektiivseks, eeskätt hindasid seda kõrgelt kutsealused, et muudatused võetakse kasutusele permanentselt.»
2020. aastal algatati ka kaks seadusemuudatust – arstlike komisjonide reform ning asendusteenistuse reservsüsteemi loomine. Mõlema elluviimine ja rakendamine jätkub käeoleval aastal.