Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik ja Isamaa poliitik Kalle Muuli võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» arutluse alla viimase seisu koroonaolukorras. Muuli tõi välja, et AstraZeneca ümber toimuv meenutab koordineeritud kampaaniat selle vaktsiini vastu. Aavik tegi etteheiteid, et kuigi massivaktsineerimise tulekut oli ette näha, pole digisüsteeme kohaldatud koormusega hakkama saama.
Viimastel nädalatel on meedia rohkelt kajastanud muresid AstraZeneca vaktsiini ümber. Mitmed Euroopa riigid on peatanud mõne partii süstimise hirmus, et see tekitab trombiohtu, ehkki ühtegi tõendit veel esitatud ei ole, märkis Muuli. «Võib ju ütelda põhimõtteliselt nii, et kui inimene jääb peale vaktsineerimist auto alla, siis võib ju tekkida kahtlus, et vaktsiin põhjustab auto alla jäämist,» sõnas ta.
Aavik täiendas, et tähelepanu osutab sellele, kui tõsiselt kõikvõimalikesse kõrvaltoimetesse suhtutakse ning see näitab loodetavasti kahtlejatele, et kontrollmehhanismid töötavad. Uudiste järgi on enam kui kolmest miljonist AstraZeneca vaktsiini saanud inimesest trombid tuvastatud 22 inimesel. «Püüdmata küll arstide eest midagi otsustada, aga tõepoolest, kui ka tavapopulatsioonis esineb igasugu haiguseid ja sealhulgas trombe, siis liiga närvi sellest minna ei tasuks. Saame olla üsna kindlad, et asjatundlikud inimesed neid väiteid kontrollivad.»
Muuli tõi välja, et laiemalt on mulje koordineeritud kampaaniast AstraZeneca vastu. Ta mõtiskles, et selle põhjuseks võivad olla riikidevahelised vastuolud, kui mõelda, et AstraZeneca on seotud Ühendkuningriigiga, mis just Euroopa Liidust lahkus. Või võib-olla on põhjused hoopis ida pool, kus ehk proovitakse lääneriikide vaktsiine kahtluse alla seada.
«Aga alates AstraZeneca turule tulemisest ja veel enne hakkas pihta triangel, et küll tal on see puudus ja too puudus, küll me ei saa vaktsineerida vanainimesi ja ei saa toda teha. On külvatud selliseid – ma ei tea, kas põhjendatud või põhjendamatuid – kahtlusi,» kirjeldas ta.