Sotsiaalkaitseminister: seksuaalse enesemääratluse iga tuleb tõsta
14. märts 2021, 11:04
Nõmme Kalju jalgpalliklubis aset leidnud treeneri ja alaealise õpilase seksuaalsuhete valguses leiab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et seksuaalse enesemääratluse iga tuleks kindlasti tõsta.
«Kehtiv karustusõigus näeb ette alla 14-aastase suhtes toimepandud teo karistamise. Aga me teame, et haavatavad ja eriti sõltuvussuhetes on ka noored pärast oma 14. sünnipäeva,» kirjutas Riisalo sotsiaalmeedias.
«Seksuaalne väärkohtlemine varjutab ohvrite elu ka aastate pärast. Lastelt ei tohi täiskasvanud oodata «mõistlikku« käitumist ja oskusi ennast kaitsta ja aidata. Laste aitamine on täiskasvanute ülesanne,» rõhutas Riisalo tänades südamest Mia Belle Trisnat julguse ja avatuse eest.
«Julgustan Eesti Jalgpalli Liitu alustatu lõpuni viima ja omama nulltolerantsi laste suhtes oma mõjuvõimu kuritahtlikult ära kasutavate treenerite ja täiskasvanute suhtes,» kirjutas Riisalo.
Lauri: tahan, et tehtud kuriteod saavad karistatud
Justiitsminister Maris Lauri ütles, et kõnealune lugu tekitab temas jälestust. «Lugesin artiklleid ja see oli jälk maailm, mis nii mõnegi inimese sõnadest peegeldus. Sõnu jääb puudu,» ütles ta.
Noorte seksuaalse enesemääramisea tõstmise kohta ütles Lauri, et justiits-, sotsiaal- ja siseministeeriumi ametnikud on juba kohtunud ja arutanud, kuidas edasi minna. Lisaks tulevad tema sõnul kohtumised ja arutelud spetsialistidega, et leida kõige õigem juriidiline lahendus taoliste situatsioonide vältimiseks.
«Tahan väga, et enam selliseid asju ei ole ja ei tule ning tehtud kuriteod saavad karistatud,» ütles ta.
Uuring viitab seksuaalvägivalla ohule spordis
Justiitsministeeriumi tellitud mullune uuring toob esile ohud, mille tõttu võivad lapsed spordielus sattuda seksuaalse väärkohtlemise ohvriks.
Uuringust selgus, et elu jooksul on seksuaalse ahistamise või seksuaalvägivalla ohvriks internetis või väljaspool internetti langenud 45 protsenti 16–26-aastastest Eesti noortest.
Spordis on omad ohud, millega võivad väärkohtlemise ohvriteks sattuda just lapsed. Väärkohtlemise peamised riskitegurid spordis on näiteks sagedasem füüsiline kontakt, suurem valu- ja vigastustaluvus, autoritaarsed liidrid ning ebavõrdsed võimusuhted sportlaste ja treenerite vahel, sobimatu seksuaalkäitumine, jagatud riietus- ja duširuumid ja palju muud sellist, märkis uuring.
Turvaline sport peaks tähendab sellist sportlikku keskkonda, mida iseloomustavad lugupidamine, õiglus ja igasuguse tahtliku vägivalla puudumine sportlaste suhtes. «Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada ning hiljem ei oska või julgeda ta alati sellest rääkida. Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, tasub helistada numbril 116 111,» märgib justiitsministeerium.
Riskitegureid aitab vähendada, kui on kokku lepitud väljaspool trenniaega koosviibimise reeglid;
inimesed, kelle poole lapsed võivad mure korral pöörduda ning avatud suhtlus laste, treeneri ja klubi vahel. Oluline on ka, et lapsed saavad teha ettepanekuid, neid kaasatakse trennikeskkonna paremaks muutmisel ja arendamisel – nii on neil julgus igal teemal täiskasvanutega suhelda, sealhulgas muredest rääkida.
Spordiklubis peaks olema kokku lepitud, kuidas laste väärkohtlemise juhtumite korral toimitakse – kellele tuleb teatada, millised on aktsepteeritud käitumise piirid ning need on kõigile teada.
«Seksuaalne ahistamine ja väärkohtlemine võib toimuda laste vahel. Väärkohtlejaks võib olla treener. Laps või noor võib olla seksuaalset väärkohtlemise ohvriks langenud kodus, mõne lähedase või ka võõra poolt,» märgib justiitsministeerium.
Allikate arv kasvab
Omapoolse uurimisega alustanud jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht lausus aga «Reporterile», et neil on praeguseks juba rohkem materjali, kui avalikkuse ette toodud ning enam ei käi jutt ühest-kahest allikast.
Nõmme Kalju jalgpalliklubi andis laupäeval teada, et on viimaste päevade sündmuste valguses kaasanud klubisse spordipsühholoogi Külliki Taylori. «Praegused olud võivad meie klubis tekitada suuremat ebakindlust ning seetõttu on Nõmme Kalju kaasanud oma meeskonda spordipsühholoogi,» seisab klubi teates.
Psühholoogi ülesandeks on igapäevaselt toetada sportlasi, lapsevanemaid ning treenereid küsimustes, millele ise ei ole alati kerge vastust leida. Spordipsühholoog on klubis neutraalne isik, kellega koos on võimalik leida lahendusi ka keerukamatele olukordadele.
10. märtsil rääkis nüüd nime Mia Belle Trisna kasutav endine Eesti naisjalgpallur telesaates «Õhtu», et treener alustas tema seksuaalset väärkohtlemist, kui naine oli 14-aastane. Lisaks rääkis oma seksuaalse ahistamise juhtumist veel üks endine Kalju mängija.