Uurime välja: kuhu tagastatud pakendid tegelikult lähevad?

Copy

Kas tead, mis saab pandipakenditest tegelikult pärast seda, kui sina hoolsa tarbijana oled need automaadile söötnud ja lootnud, et nüüd on keskkond pisut rohkem hoitud kui enne sinu käiku taarapunkti? Sinu roll looduskaitsjana on sellega täidetud, kuid kas tead, kuhu pakendid kaupluse taarapunktist edasi lähevad ja mis nendega lõpuks ikkagi tehakse?

Küllap on kõik vähemalt korra mõelnud, mis saab taaraautomaati pandud pandimärgiga pudelitest-purkidest pärast seda, kui automaat on tšeki väljastanud. Sina oled sellega oma heateo teinud ja võid suunduda poodi tšekki rahaks või uueks kaubaks vahetama. Pakendi jaoks aga on see alles esimene samm pikal ringlusse jõudmise teel.

Esiteks tuleb teada, et taaraautomaat ei ole lihtsalt auk seinas, vaid üsna keeruline süsteem, mida juhib arvuti ja mis võib mõnikord isegi mitu meetrit pikk olla. Selle pildi peal ongi Ülemiste keskuse taarapunkti tagaruum ja automaadi peidetud pool.

Mis toimub taarapunkti tagaruumis?

Kui oled  pandipakendi automaati sisestanud, liigub see mööda linti tunnelisse, kus toimub automaatne sorteerimine. Nii nagu sina kogud oma kodus pandimärgiga taara teistest pakenditest eraldi, nii sorteerib omakorda automaat plast-,  metall- ja klaaspakendi eraldi. Selline järelsorteerimine on oluline, sest erinevast materjalist pakendeid ootab erinev saatus. Näiteks klaaspudeleid on kahte sorti – korduskasutatavad ja ühekordse kasutusega – ja plast ning metall pole omavahel sõbrad ehk needki tuleb ringlusse võtmiseks masinal eraldi sorteerida.

Nutikas taaraautomaat on nagu väike tehas, kus plekkpurgid ja plastpudelid pressitakse võimalikult väikseks ja kogutakse läbipaistvatesse kottidesse, klaas asetatakse ettevaatlikult joogitootja pudelikastidesse või Eesti Pandipakendi konteineritesse. Kokku kogutud materjal tõstetakse veoautosse ja viiakse pakendite käitluskeskusesse, välja arvatud joogitootja kasti asetatud korduskasutatavad klaaspudelid, mis liiguvad otse taarapunktist joogitootja villimistehasesse. Ettevaatus klaaspudelitega on vajalik, sest mitte ükski korduvkasutatav pudel ei tohi katki minna – see on väärtuslik materjal, mis kuulub joogivalmistajatele. Sinule kui tarbijale on nad pudeli ainult laenuks andnud.

Kõik teed viivad käitluskeskusesse

Eesti Pandipakendi käitluskeskus näeb seestpoolt välja selline. Siia jõuavad kõik Eestis tagastatud pandipakendid ja siit suunatakse need tagasi ringlusse.
Eesti Pandipakendi käitluskeskus näeb seestpoolt välja selline. Siia jõuavad kõik Eestis tagastatud pandipakendid ja siit suunatakse need tagasi ringlusse. Foto: Meeli Küttim

Eestis on ainult üks Tallinnas asuv pandipakendite käitluskeskus, kuhu jõuavad kõik taarapunkti toodud pandipakendid – olgu need siis tagastatud Narvas, Tartus või Kuressaares. Aga rohkem pole tegelikult ka vaja, sest Tallinna keskus suudab kerge vaevaga suunata ümbertöötlusesse kogu Eestis müüdava panditaara.

Pandipakendi käitluskeskuses algab detailsem sorteerimine nii värvi kui materjali järgi. Ennekõike selleks, et sinul tarbijana oleks oma kodus vaja võimalikult vähe sorteerida. Me teame, kui tülikas see on ja me ei taha seda kohustust sulle jätta. Aga ka seepärast, et pakendid on suure väärtusega materjal ja Eesti Pandipakend on lubanud nende eest võimalikult head hoolt kanda. Muide, see on ka põhjus, miks eranditult iga käitluskeskusesse saabuv taarakott on varustatud masinloetava sildiga – nii teame alati, kus mingi pakend on või olema peaks.

Käitluskeskuse suured konveierid on nutikad ja suunavad inimese abita pakendid õigesse lõppjaama. Tõsi, natuke nad siiski vajavad abi, sest päris ise ei oska nad taarapunktist tulnud kotti ja konteinerit avada ega pakendeid lindile valada, kuid enamvähem kõige muuga saavad nad iseseisvalt hakkama.

Teraspurgid eraldatakse liinil alumiiniumpurkidest magneti abil ja pressitakse tihedaks kuubikuks, et nad võimalikult keskkonnasäästlikult Saksamaal asuvasse tehasesse jõuaksid. See on Eestile logistiliselt kõige lähem alumiiniumitehas, kus metallpurgi ringlusse võtmine hoiab kokku 95% energiast, mis muidu kuluks ära visatud purgi asemele uue tegemiseks esmasest toormest alumiiniummaagist. Seal sulatatakse nad üles ja vormitakse võimsateks alumiiniumkangideks, millest omakorda tehakse 60 päevaga uued joogipurgid. Kui alumiiniumi sulatamine ei kõla esimese hooga kõige loodust säästvama tegevusena, siis tegelikult see just seda on – taaskasutatud materialist plekkpurgi tootmine on 20 korda efektiivsem kui selle valmistamine esmasest toorainest.

Plastpudeli keeruline saatus

Plastpudelite saatus on mõnevõrra keerulisem kui alumiiniumpurgil. Korgid ja etiketid kogutakse eraldi kokku, sest ka need on väärtuslik materjal, mis ei jõua prügilasse ega põletusse, vaid sellest toodetakse transpordikaste ja kaubaaluseid. Plastpudelid ise koonduvad kahte värvi sektsiooni, millest pressitakse läbipaistev või värviline plastpudelite kuubik. Tallinnast sõidavad pudelid Lätti, Leetu ja Hollandisse, kus need helvestatakse, sulatatakse ja seejärel uuele elule aidatakse. Üldjuhul puhutakse nad uueks plastpudeliks või muuks toiduainetetööstusele vajalikuks pakendiks. Kui see pole võimalik, siis saab neist hoopis spordisärk või autodetail. Igal juhul on kindel, et raisku ei lähe ükski taarapunkti jõudnud plastpudel.

Eesti Pandipakendi käitluskeskuses purustatakse ühekordse kasutusega klaaspudelid vastavalt värvile.
Eesti Pandipakendi käitluskeskuses purustatakse ühekordse kasutusega klaaspudelid vastavalt värvile. Foto: Meeli Küttim

Ühekordsed klaaspudelid sorteeritakse samuti värvide kaupa ning saadetakse mööda linti otse purustajasse, kus need mustmiljoniks killuks tehakse ja Venemaal asuvasse klaasisulatustehasesse toimetatakse. Seal sulatatakse klaasikillud 1200 kraadi juures üles ning saadud sulamist vormitakse uued klaaspudelid ja -purgid. Edasi viiakse need joogitootjatele, et nad maitsvad märjukesed uutesse pudelitesse villiksid ja sinu jaoks poodi saadaksid.

Kuigi pandipakendite teekond on võrdlemisi pikk ja keeruline, on see kõige efektiivsem viis pakendite taaskasutamiseks. Alates 2005. aastast oleme sel viisil uue elu andnud 4,3 miljardile pandipakendile. Ilma sinuta ei oleks me seda kuidagi teha saanud. Aitäh!

Copy
Tagasi üles