Tartus keeb tüli kultuurikeskuse asukoha üle

Sellise visioonipildi abil tutvustas praegu Tartus võimul olev Reformierakond südalinna kultuurikeskuse ideed 2017. aasta valimiskampaanias. Kui see hoone kunagi kerkima peaks, saaks see suure tõenäosusega olema väljanägemise poolest teistsugune, sest arhitektuurikonkurss on veel korraldamata. Foto: Reformierakonna kampaaniapilt

Tartus on läinud suuremaks vaidluseks, kas kesklinna parki sobib plaanitav südalinna kultuurikeskus, tüli paisudes on Euroopa kultuuripealinnaks 2024 valitud Tartul üha suurem oht suurinvesteeringust üldse ilma jääda.

Avalikkuses lõid kired lõõmama 11. märtsil, kui 505 Eesti kultuuritegijat pöördusid riigikogu poole kirjaga, milles avaldatakse toetust kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse (Süku) rajamisele Tartu südalinna. Toetushääli hakati koguma pärast seda, kui riigikogu kultuurikomisjon valis möödunud aasta lõpus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekutest välja 11. Nende seas on ka Süku. Lõppvalik ühe-kahe ehitise rahastamiseks langeb suveks.

«Ülikoolilinn ja laulupeo häll Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole linnasüdamesse ehitatud ühtki uut väärikat kultuurihoonet,» põhjendasid riikliku tähtsusega uue kultuurihoone kerkimise vajalikkust just Tartusse Eesti kunstnike ja kirjanike liidu esimehed, Eesti kunstiakadeemia rektor, Kumu direktor, Eesti rahvusraamatukogu peadirektor, 18 Eesti teaduste akadeemia liiget, ligi 80 professorit ning kümneid tuntud kultuuritegelasi: David Vseviov, Marek Tamm, Mihkel Mutt, Tõnis Mägi, Rein Raud, Doris Kareva, Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Kaido Ole, Kristiina Ehin, Leelo Tungal, Peeter Volkonski, Jaan Kaplinski, Vaiko Eplik, Jarek Kasar jt.