VIDEO JA BLOGI ⟩ Terviseamet: Suurbritannia tüvi on muutunud Eestis domineerivaks (9)

Postimees
Copy
Terviseameti pressikonverents. Osalejad vasakult Maie Uusküla Ravimiametist, Terviseameti peadirektor Üllar Lanno, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ning Ida-Tallinna eskhaigla koroonaosakonna juhataja dr Alice Lill.
Terviseameti pressikonverents. Osalejad vasakult Maie Uusküla Ravimiametist, Terviseameti peadirektor Üllar Lanno, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ning Ida-Tallinna eskhaigla koroonaosakonna juhataja dr Alice Lill. Foto: Postimees/Postimees/Scanpix Baltics

Eestis on muutunud Suurbritannia viirusetüvi domineerivaks, eelmise nädala seisuga on selle osakaal ligi 70 protsenti.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles, et Suurbritannia tüve osakaal on nädalast nädalasse kasvanud. «Suuremat rõhku tuleks suunata Lõuna-Aafrika Vabariigi mutatsiooniga viirustüvede tuvastamisse ja seiresse, kuna sellel võib olla kõrgem levikupotentsiaal ja võib siis tuua kaasa raskemate haigusjuhtude esinemist,» sõnas Sepp.

Postimees küsis pressikonverentsil, kas LAVi tüvega nakatunud inimesi peaks sellisel juhul hakkama rohkem piirama ja kontrollima. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et teiste riikide kogemuse põhjal on domineerivaks muutunud just Briti tüvi. «Lõuna-Aafrika tüvi ei ole üheski riigis Euroopa territooriumil sellist ulatust võtnud. Eestis on ÜK mutatsiooniga tüvi tõesti laialdane, ta on domineeriv,» sõnas ta. 

Kiik lisas, et kuigi praegu on Suurbritannia tüve osakaal umbes 70 protsenti, siis selle osakaal kogu aeg muutub. Varem või hiljem võib tüve osakaal olla juba 100 protsenti, nagu oli Suurbritannias ja sellest reaalsusest tuleb lähtuda ka piirangute kehtestamisel, märkis Kiik.

«Meil on täna siin tegemist mõnevõrra kõrgema nakkusriskiga viiruse variandiga, see tähendab, et meil on vaja tavapärasemast veel rangemaid meetmeid ja reegleid selleks, et nakatumiskordajat alla ühe hoida ja nakatumisnäitajaid alla viia,» ütles Kiik.

Kiige sõnul on sekveneerimise mahud oluliselt tõusnud. «Varem on olnud üle 400 nädalas, siis need on kasvanud suurusjärgus 1000 proovini. 15. märtsi seisuga oli sekveneeritud täielikult 1580 proovi,» märkis Kiik.

Teisipäeval toimunud terviseameti pressikonverentsil osalesid terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs.

Tagasi üles