Alla 18-aastased saavad edaspidi pöörduda iseseisvalt psühhiaatri poole

Helmen Kütt Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu kiitis täna 73 poolthäälega heaks sotsiaaldemokraatide esitatud psühhiaatrilise abi seaduse muudatuse, mis lubab alla 18-aastastel noortel pöörduda iseseisvalt psühhiaatri poole. Seaduse vastu hääletas 17 saadikut.

Peatselt saab seaduse jõu säte, mis võimaldab piisavalt küpsele ja kaalutusvõimelisele alaealistele  anda vaimse tervise murede korral psühhiaatrilist abi ilma tema vanemate nõusolekuta.

«Lõpuks ometi sai see Kolgata teekond läbi ja  nii vajalik seaduseparandus kinnitatud. Noortele tekib nüüd üks võimalus juurde – nad saavad vajadusel minna  psühhiaatri vastuvõtule.  Psühhiaater hindab noore psühhiaatrilise ravi vajadust ja selgitab ühtlasi välja, miks noor ei soovi koos vanemaga pöörduda ja talle oma murest rääkida,» selgitas sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt.

Edaspidi saab Küti sõnul paremini ravida perevägivalla all kannatanud või seksuaalselt väärkoheldud lapsi, samuti näiteks teismelisi, kes kannatavad depressiooni, söömishäire või mõne sõltuvuse käes. «Mõistagi peab ravivajadus olema alati meditsiiniliselt põhjendatud, aga selle selgitab välja psühhiaater. Täna veel kehtiv piirang, mis keelab alaealisele anda psühhiaatrilist abi ilma vanemate või kohtu loata, on korduvalt takistanud laste aitamist. Küll ja küll on juhtumeid, kus laste vaimse tervise hädad saavad alguse perekonnast. Ja vahel lapsed häbenevad vanematele oma muredest rääkida või tahavad nad säästa oma vanemaid, kes on ise murede küüsis,» selgitas Kütt.

«Kriisiajastu on veelgi võimendanud laste vaimse tervise probleeme, aga meil on psühhiaatritest terav puudus. Ka sellele valusale kitsaskohale tuleb leida lahendus,» lisas Kütt.

Sotsiaaldemokraadid algatasid selle seadusemuudatuse juba 2019. aasta detsembris, kuid EKRE vastuseisu tõttu blokeeris eelmine koalitsioon eelnõu menetlemise riigikogu saalis. Tänagi tulid ainsad 17 vastuhäält EKRE ridadest. Rahvuskonservatiivid on varem vastuseisu seaduseelnõule põhjendanud sellega, et see õõnestab liigselt lastevanemate autonoomiat oma laste üle. Kõik ülejäänud fraktsioonid üldjoontes eelnõu toetasid.

«Üks inetu peatükk Eesti poliitikas sai õnneks läbi,» sõnas Kütt.