28. märtsi «Poliitikaguru» saates arutasid saatejuhid Tõnis Leht, Annika Arras ja Andreas Kaju vaktsineerimise üle. Tõdeti, et kuigi Eesti on suutnud muu Euroopaga võrreldes vaktsineerida tublisti, on meil probleem eakate kaitsepookimisega.
POLIITIKAGURU ⟩ Eakate vaktsineerimises oleme Euroopa ühed halvemad (24)
28. märts 2021, 17:06
Eesti on Euroopa Liidus kolmas kõige kiirem vaktsineerija, olles kaitsepookinud 14,56% (28.03 seisuga) elanikkonnast.
«Poliitikaguru» toimetaja Andreas Kaju sõnul tuleks vaadata aga andmete sisse. «Üldiselt oleme Euroopa Liidus vaktsineerimise suhtarvult juba eesotsas. Täitsa-täitsa püramiidi tipus. Kuid siin on üks suur aga: me oleme riskigrupi vaktsineerimises Euroopa viimaste seas. Ehk tegelikult ei saa me kätte vanainimesi. Vaktsineeritute osakaal 80-aastaste ja vanemate seas - selles näitajas oleme tagantpoolt neljandad. Meist kehvemad on Läti, Leedu, Bulgaaria, Horvaatia,» tõdes Kaju saates.
Ta tõi välja, et Eesti kõrge üldprotsent on tingitud noorte ja keskealiste kõrgest hõivatusest. «Kus me oleme eesotsas, on vanuserühm 25 kuni 49. Need on meie need tuttavad, keda me näeme sotsiaalmeedias [kaitsesüsti saamas],» ütles Kaju, rõhutades, et see ei ole mõeldud halvustava torkena.
«Küll näitab see aga endiselt teatavaid probleeme vaktsineerimise korralduses. Meil on aktiivsed inimesed, kes annavad end perearstide juures üles: et kui vähegi doose üle jääb, nad kohe tulevad. Aga need on noored inimesed,» selgitas Kaju.
Suhtekorraldaja rõhutas, et riigi ülesanne on viia vaktsineerimine just väheinformeeritud ja kriitiliste sihtgruppideni, näiteks üksikute ilma laste ja lastelasteta vanainimesteni. «Selles osas on ikkagi pilt väga kurb,» lisas Kaju.
Leht oli kolleegi probleemitõstatusega päri. «Arvan, et see kriitikanoot on väga õigustatud. Ma natuke pehmendaks seda teravikku selles osas, et Eestis tehti valik - võib-olla mõne teise riigiga võrreldes - vaktsineerida rohkem ja kiiremini eesliinitöötajaid. Sealt tuli päris märkimisväärne osa nendest noorematest inimestest. Aga see ei jäta olemata neid nii-öelda juhuvaktsineerituid, keda on olnud ikkagi päris palju. Nende arvelt võiks meil olla tõesti praeguseks olla 80+ vanuserühmas vaktsineeritud mitte 42 protsenti, vaid 60 protsenti. Ja 70+ vanuserühm ka sarnasel tasemel.»
Annika Arrase hinnangul on eakate madal vaktsineeritus tingitud puudulikust teavitustööst. «Üks vaktsineerimise kommunikatsiooni karm ja negatiivne näide on teavituskampaania läbi eesti.ee portaali. Ma ise käisin oma ema abistamas, et see info päriselt temani jõuaks, sest otse loomulikult ei olnud tal meiliaadress suunatud,» tõi Arras esile.
«Lisaks ei ole ma siiamaani aru saanud, et kui need 70 ja 80+ vanusegrupid on justkui esimene prioriteet, siis minul on lähedaste seas hulganisti selles vanusegrupis inimesi, kes ei ole tänaseni oma perearstikeskustest saanud isegi telefonikõnet,» lisas Arras.