Šveitsi väikelinn otsustab rahvahääletusega oma kuulumise
Šveitsi loodeosas asuva väikelinna elanikud hääletasid pühapäevasel referendumil selle üle, kas jääda osaks praegusest saksakeelsest kantonist, või liituda väiksema prantsuskeelse kantoniga.
1978. aastal, mil 26 kantonist koosnev nelja riigikeelega Šveits asutas uue prantsuskeelse Jura kantoni, eelistasid mitmed piirkonnad jääda osaks saksakeelsest Bernist. 7500 elanikuga Moutier oli samuti üks neist. Kuid kantoni küsimus on linna elanikke lõhestanud aastakümneid.
Pidevalt on võimule saanud separatistlikud poliitikud, kes soovivad lahkulöömist Bernist, arvates, et Moutier oleks paremas seisus pigem olulise linnana Juras, kui praegu ühena paljudest saksakeelse Berni väikelinnadest.
Eelmise, 2017. aasta referendumi tulemused tühistati valimisrikkumiste tõttu, kuigi referendumi tulemuseks oli väike häälte ülekaal liitumiseks Juraga. Seetõttu saatsid pühapäevast referendumit kõrged turvameetmed ning föderaalvõimud läkitasid kohapeale ka vaatlejad, et tagada hääletuse laitmatu läbiviimine.
Sellegipoolest teatas riiklik telekanal RTS, et nägi Berni kantoni föderaalvõimudele saadetud kirja, milles seisis, et enne referendumit ilmus Moutier'sse suur hulk uusi elanikke.
Uued elanikud on «inimesed, kelle puhul on raske mõista nende seotust Moutier'ga,» seisis kirjas.
Niinimetatud «Jura küsimuses» on separatistid varem kasutanud ka äärmuslikke meetmeid, näiteks saatkonnaruumide hõivamist nii Pariisis kui Brüsselis.
Üks kampaania vedajatest hukkus 1993. aastal, kui tema käes olnud pomm plahvatas.