Kuulmislangus on head suhtlemist segav häire, mis võib tekkida juba noorena, kuid sageneb vanemas eas. On koguni leitud seoseid kuulmislanguse ja dementsuse vahel. Kuulmist võivad aidata parandada kuulmisaparaadid, mida kasutavad maailmas miljonid kuulmislangusega inimesed, kuid veelgi rohkem on kuulmislangusega inimesi, kes mingil põhjusel veel kuuldeaparaati ei kasuta.
Esimesed kuuldeaparaadid olid suured kohmakad kastid, mis võtsid sama palju ruumi kui väike kohver. Lisaks tuli selle külge ühendada eraldi mikrofon, võimendi, kõrvaklapid ja seda toitis suur aku, mis hoolimata suurusest kestis kõige rohkem paar tundi. Kuna seade töötas kõige paremini lauale asetatuna ja koos kõrvaklappidega, oli selle kasutamine ilmselgelt tülikas.
1902. aastal, kolm aastat pärast esimesi kuuldeaparaate, muutusid aparaadid kergemaks ja väiksemaks. Ehkki võimendi ja patareid tuli kaela riputada ning mikrofoni käes hoida, et kasutaja korralikult kuuleks, on sealt edasi aparaat oluliselt arenenud. 1980. aastate keskel ilmusid turule esimesed digitaalsed kuuldeaparaadid, mis said tõeliselt edukaks 90. aastate lõpus, kui väikesed digiseadmed paigutati kas kõrva kohale või kõrva taha. Mõne aasta jooksul asendas digitehnoloogia vana analoogtehnoloogia ja kõik kuuldeaparaadid muutusid digitaalseks. Sõna „digitaalne“ tähendab seda, et aparaat võimaldab väga täpselt võimendada miljoneid helisignaale, parandades nii kuulmispuudega inimeste võimet kuulda sedavõrd, et isegi sügava kuulmislangusega inimesed saavad elada peaaegu normaalset elu.
Kuidas kuuldeaparaadid tänapäeval töötavad?
Tänu tipptehnoloogiale on praegused kuulmisaparaadid arendatud aga eriti nutikaks, võiks isegi öelda, et lausa mikroarvutiks. Aparaat võib olla kas kõrvasisene või kõrvatagune. Viimane on levinuim ning heli suunatakse kuulmekäiku kas toru või juhtmega. Kõrvasisene aparaat ehk kuulmekanalikuular on piisavalt väike, et mahtuda kuulmekanalisse. Aparaadi välisvorm valmistatakse iga patsiendi enda kuulmekäigu järgi, et see ideaalselt kõrvaga sobituks. Helisignaalid püütakse kinni mikrofoniga ning muudetakse digitaalseks, mille järel heli kompresseeritakse ning kõnehelid eraldatakse taustamürast. Sageli on kuulmislangusele iseloomulik madalate helisageduste kuulmine küllaltki hästi, kuid kuulmislangus süveneb kõrgemate helisageduste juures. Kuuldeaparaat peab tagasi tooma kuulmislanguse tõttu kadunud vaiksed helid ja samal ajal mitte võimendama valjusid helisid ning sagedusi, mida inimene kuuleb. Võimendatud kõnesagedused muudetakse taas analoogkujule ning suunatakse kuulari vahendusel kuulmekäiku.
Kuulmisaparaadi protsessor proovib leida parima kompromissi dünaamika ja kompressiooni vahel, et töödeldud heli kõlaks võimalikult tõetruult. Lisaks on kuuldeparaadis heliprotsessor, mis suudab teha miljoneid arvutusi sekundis ja võrreldes oma eelkäijatega mahub nüüd juba kenasti kuulmekäiku, ehkki tuleb arvestada, et kuulmekäiku mahtuvad aparaadid ei ole veel nii kvaliteetsed kui kõrvatagused.
Seadmete areng ei ole sellega aga peatunud. Tipptehnoloogia võimaldab tänapäeval ühendada kuuldeaparaadid otse mobiiltelefoniga või näiteks TV-seadmega.
Kui telefon on ühendatud kuuldeaparaadiga, saadetakse telefoni signaalid otse kuuldeaparaati. Samuti on võimalik telefonis kasutada spetsiaalset rakendust, mis võimaldab telefoniga kuuldeaparaati juhtida ja reguleerida. Kui ühendada kuuldeaparaat telefoni või mõne muu elektroonikaseadmega, töötavad kuuldeaparaadid ühtlasi ka kõrvaklappidena.
Tänapäeval on kuuldeaparaatide jaoks kaht tüüpi patareisid: laaditavad ja ühekordsed patareid. Kuulmisaparaadi tavaline patarei kestab 5–14 päeva, sõltuvalt kuuldeaparaadi tüübist, võimsusest, patarei tüübist, kuuldeaparaadi kasutamisest ja kuulmislanguse astmest. Suurem võimendus vajab rohkem energiat. Et moodsamad mudelid on ühendatavad ka mobiilirakendustega, vajab ka Bluetooth patareidest energiat. Mõnel juhul võivad need kesta lühemat aega, mõnel juhul võivad need kesta kauem kui 14 päeva. Tavaliselt annavad kuuldeaparaadid helisignaaliga teada, kui patarei on tühjenemas.
Kõige värskem uuendus kuuldeaparaatide maailmas on hübriidtehnoloogia, millega tuli jaanuaris välja Šveitsi kuuldeaparaatide tootja Bernafon, kes tähistas hiljuti 75. tegutsemisaastat. Parimatest inspireerituna ühendab Bernafon Alpha ühes hübriidkuulmissüsteemis kaks silmapaistvat tehnoloogiat, et saavutada parim heli kompromissideta, parandades nii kõne mõistmist kui ka kuulamismugavust. Laaditav ja lihtsalt kasutatav Bluetooth ® -voogudega kuuldeaparaat edastab heli otse nutitelefonidest ja muudest välisseadmetest.
Kuidas valida kuuldeaparaati?
Iga inimese vajadused on erinevad ja seetõttu pole olemas ühte kuuldeaparaati, mis sobiks kõigile. Kuulmislangus on alati individuaalne ning meie vajadused ja eluolukorrad on erinevad. Kõige tähtsam on koos spetsialisti abiga leida sinu vajadusi ja kuulmislangust kõige paremini rahuldav kuuldeaparaat. Et õige leida, tehakse enne kuulmistest.
Head kuuldeaparaadid aitavad kõnet mõista seda ümbritsevate helide taustal. Kuuldeaparaadid peaksid abistama kuulmist, et suhelda paremini nii vaikses keskkonnas kui ka keerulisemates heliolukordades, kus viibib palju inimesi või kus on taustamüra. Hea aparaat võimaldab sul loodushääli loomulikena kuulda ja paremini muusikat nautida.
Kõik tunnustatud tootjate uued kuuldeaparaadid on tänapäevasel digitaaltehnoloogial põhinevad mikroarvutid ja kõik juhtivad tootjad pakuvad kuuldeaparaate igas hinnaskaalas. Isegi kõige taskukohasemad seadmed töötavad moodsa tehnoloogia abil ja on kvaliteetsed.
Sinu jaoks parim kuuldeaparaat peaks kompenseerima just sinule omase kuulmislanguse nii, et selle kasutamine oleks võimalikult mugav ja loomulik.
Hoolitse oma kuulmise eest ning võta ühendust spetsialistiga Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku veebilehel https://entc.ee
